banner 1000x250

Tinan 1 IX Governu Konstitusional, FRETILIN: Governu Harahun Sistema Justisa

  • Share
Xefi Bankada FRETILIN, Aniceto Guterres. Foto: Media PN
banner 728x90

DILI, www.news-viptv.com – Bankada FRETILIN konsidera IX Governu Konstitusional nia prezensa durante tinan ida “konsege” harahun sistema justisa iha Timor-Leste.

Xefi Bankada FRETILIN, Aniceto Guterres iha deklarasaun politika bankada FRETILIN koalia kona ba dezenpenu IX Governu Konstitusional katak kompromisiu IX Governu Konstitusional atu halo reforma iha setór justisa depois tinan ida saida mak akontese, laos reforma maibé sobu no harahun sistema justisa.

banner 1000x250

Deputadu ne’e esplika, liu husi halo alterasaun ba lei sira, la ho objetivu atu servi Estadu no Povu maibé altera lei hodi servi interese grupu no salva malu.

“Uza maioria hodi kontra prinsípiu Estadu Direitu Demokratika, hakanek no hamihis orden konstitusionál kona-ba seperasaun puder no interpendensia estre orgaun soberanu sira,” dehan Deputadu Aniceto iha plenaria 8 Jullu 2024.

Nia hateten, alterasaun ba Lei KAK liu-husi ezersísiu organizada no sistematizada hodi hafraku independénsia no halakon integridade institusionál KAK nian, hodi nomeia kuadru CNRT lidera KAK, halo KAK nakfilak ba Komisi Amankan Kawan, hamate no hafraku tiha kumprisiu Estadu nian ba luta kontra korrupsaun.

“Ida nemak reforma Justisa ne’ebé IX Governo Kompromete! Governu ida ne’e mós, promete atu halo auditoria ba Comissão da Função Pública no Inspeção-Geral do Estado, kona-ba rekrutamentus sira iha Governu anterior, depois governa tinan ida, halo dekretu lei Nú.84/2023 kona-ba Estatutu Administrasaun Municípais,Autoridade Municípais no Grupo Tecnico Interministeriál ba Dezentralizasaun Administrativa, hodi kontra fali lei Nú. 7/2009, lei kriasaun Comissão Funçao Pública,” nia dehan.

Nia esplika tan, aktu politika ne’ebé kontraditoria, halo Komisaun Funsaun Públika laiha funsaun, tanba IX Governu dezarma ho dekretu lei numeru 84/2023, hodi ministériu idaidak livremente halo rekrutamentu tuir gostu polítiku no politiza administrasaun públika, rekrutamentu esesivu hodi hatodan makina estadu maibé prestasaun servisu laiha.

Faktu konkreta mak rekrutamentu iha Ministériu Administrasaun Estatal/MAE iha VIII Governu iha asesor nain 12 deit maibé iha IX Governu asesor ho tekniku espesializada hamutuk nain 137. Iha VIII Governu rekruta kazuais 864 hodi apoiu servisu ba implementasaun Uma Naroman ba Povu iha teritori tomak, iha IX Governu rekruta kazuais rihun 2.070 (rihun rua hitu nulu), halo Ministériu Administrasaun Estatal nakfilak ba bazar, kada fulan iha primeira semana, isar bandeira iha resintu MAE forma fatin la to’o, satan fatin tur atu halo servisu.

Nune’e mos iha seitór edukasaun IX Governu deside la kontinua kontratu ba profesores kontratadu hamutuk 1.499 hodi afeta sistema edukasaun iha Timor-Leste, estudante barak lakon nia direitu ba ensino tanba profesores laiha atu hanorin, desizaun polítika ne’ebé la kontribui ba eleva kualidade edukasaun tanba Governu klaramente la kumpri mandatu konstitusionál artigu 59, konstituisaun RDTL garantia direitu ba sidadaun sira atu asesu ba edukasaun, desizaun la kontinua fó kontratu ba profesores sira ne’e iha esperensia hanorin tinan naruk no kontribui ona ba dezenvolvimentu rekursu humanu Timor-Leste nian ohin lakon sira nian servisu no husik estudante sira abandonadu iha prosesu aprendizajen, situasaun ida ne’e lori seitor edukasaun monu ba rai naruk no sei kontribui ba atraza prosesu dezenvolvimentu iha Timor-Leste.

Depois Ministériu Edukasaun rekruta fali kazuais no asesor hodi butuk iha Ministériu Edukasaun hanesan komparasaun deit, iha VIII Governu funsionariu kazuais nain 151 iha timor –laran tomak, entertantu iha IX Governu hatama kazuais hamutuk 589 iha deit sentral. Iha VIII Governu iha deit asesor 34 enkuantu IX Governu rekruta asesor 131, maibé nia servisu halo má interpretasaun ba dekretu lei númeru 31/2023, até orgaun soberanu ida hanesan Parlamentu Nasionál ne’ebé reprezenta sidadaun hothotu aprova rezulusaun Nú.15/2024 apoiu Ministeriu Edukasaun atu solusiona problema profesores kontratadu sira, maibé Ministériu Edukasaun la implementa, halo Parlamentu Nasionál lakon tiha nia puder hanesan reprezentante povu.

“IX Governu mós taka dalan ba povu kiik no kiak nia oan sira atu asesu ba edukasaun ensinu superiór, liu husi aprova diploma ministeriál Nú.11/2024 hodi revoga diploma ministeriál Nú.9/2021 ne’ebé aprova iha VIII Governu Konstitusionál hodi fó dalan ba Povu Kiik no kiak nia oan asesu ba edukasaun liu husi Bolsa Hakbiit, Bolsa Meritu no Bolsa ba Veteranu nia oan sira,” hateten Aniceto.

IX Governu ida ne’e, hateten Aniceto, tau prioridade ba tinan ida atu finaliza lalais Fronteira Terrestre no fronteira tasi ho Indonesia, prioriade ne’ebé Timor-oan hothotu hein no hakarak maibé prioridade ida ne’e halo IX Governu Konstitusionál tenta atu intrega ona soberania RDTL, intrega deit ba Indonesia rai produtivu povu agrikultor Naktuka, Citrana.

“Ita hotu aseita no konsiente katak, sei la admite se deit, atu intrega soberanu RDTL ba se deit no nasaun ne’ebe deit,” dehan deputadu ne’e.

Nia relembra iha diskrusu ne’e Primeiru-Ministru IX Governu Konstitusionál promete atu elimina imediata aumentu impostos ne’ebé aprova iha Governu anterior ho objetivu atu hatun ká kontrola folin nesesidade bazíka iha merkadu, liuliu folin fos iha merkadu, impostu hatun duni, nune’e mós Parlamentu Nasionál ida ne’e aprova Orsamentu Retifikavu 2023 ho urgensia hodi aloka US$ 4 milloens atu halo intervensaun ba folin fós iha merkadu, maibé realidade mak tinan ida ona folin fos ás ba bebeik no povu kbiit laek halerik nafatin kona-ba fos folin.

“Ida ne’e hatudu polítika ne’ebé IX Governu opta laos atu kontribui hodi kontrola folin fos no istimula produsaun rai laran maibé halo bokur fali emprezariu no broker sira. Ikus mai Primeiru-Ministru Xanana Gusmao rasik rekuñese katak imposivél no IX Governu laiha kapasidade atu kontrola folin fos no husik deit povu mak buka dalan rasik atu ultrapasa situasaun ida ne’e,” nia hateten.

Iha setor Saude, Bankada FRETILIN mos konsidera setor ne’e kolapsu, enkuantu iha inisiu IX Governu halo komprimisiu atu garante imediata disponibilidade medikamentus hotu no nesesesidade hospitais no sentru saúde sira. Tanba ne’e iha Orsamentu Retifikativu, Parlamentu Nasionál aprova US$6 milloens, iha Orsamentu Jerál Estadu 2024, Parlamentu Nasionál aprova tan US$ 4.3 milloens, maibé krizé aimoruk hahu husi Hospitál Nasionál Guido Valadares, Hospitál Regionál to’o sentru saúde no postu saúde sira, situasaun ne’e akontese tanba inkapasidade Governu nian iha planeamentu no jestaun, tau interese grupu no partidu nian ás liu hodi fó projetu kompra medikamentu ba malu hodi viola tiha rejime aprovizioniamentu Timor-Leste nian.

Politiza rekrutamentu ba profesionais saúde, hodi hasai Timor oan ne’ebé iha esperénsia no servi tinan barak ona, hatama fali militantes no kuadru ne’ebé laiha esperénsia no seidauk iha lisensa profesionál ba servisu, ikus mai afeta ba sistema saúde kolapsu, hodi afeta ema mate barak ho numeru bo’ot, tuir dadus fulan Janeiru 2024 ema mate hamutuk 189, primeira vez akontese iha istória Timor-Leste nian, IX Governu nia ukun mak hasai record ida ne’e. No Governu la liga, husik deit situasaun ida ne’e kontinua akontese.

Durante tinan ida, IX Governu ida ne’e hakarak ordena kapitál pais nian, maibé la mai ho planu ida ordenada no laiha kordenasaun, la kria uluk kondisoens molok halo eviksaun, povu barak abandonado, povu barak lakon sira nia hela fatin, povu barak lakon sira nia rendementu lorloron, estudante barak lakon sira nia eskola, dezenvolvimentu ida ne’ebé la tau ema hanesan prioridade hodi hamosu deit tirania, hodi aumenta numeru dezempregu no kiak iha ita nia rain. Uluk VIII Governu halo uma ba ema kbiit laek sira, agora IX Governu sobu fali mak kbiit laek sira nia uma, no husik deit sein solusaun ba sira nian moris.

Deklarasaun husi Primeiru-Ministru IX Governu Konstitusionál Xanana Gusmao nian iha mídia no públiku katak, IX Governu sei servisu lolos tinan 2025 tanba IX Governu sei foku ba hamos foér VIII Governu Konstitusionál nian, deklarasaun ida kontraditória ho realidade no koko atu taka falta ba inkapasidade IX Governu Kostitusionál nian. Konfundi sira nian foer ho ema seluk, tanba isin lolon foer hela mak hamos entaun hamos nunka mos hela deit no aumenta foer liutan.

“Ikus liu, hanesan matenek nain sira dehan “ema la tauk atu iha mudansa, maibé ema tauk mak mudansa ne’ebé lori nasaun no nia povu ba inserteza. Saida mak ita asiste ukun tinan ida husi IX Governu mak dizgovernasaun lori inserteza ba ita nian rain, triste tebés,” taka deputadu ne’e iha nia deklarasaun politika Bankada FRETILIN nian.

  • Share

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

error: Content is protected !!