DILI, www.news-viptv.com – Sorumutuk Konsellu Ministru iha Kuarta (9/4/2025) hili ona Brigida Antonia Correia nu’udar Prezidenti Konsellu Jeral Institutu Politekniku Betanu (IPB).
Nomeasaun ne’e Konsellu Ministrus aprova liu husi projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura, José Honório da Costa Pereira Jerónimo, ba nomeasaun membrus no Prezidente Konsellu Jerál IPB nian.
Konsellu Jerál, órgaun governasaun prinsipál IPB nian, mak órgaun kolejiál ida ne’ebé kompostu hosi membru na’in-13, hanesan estabelese ona iha Estatutu instituisaun nian. Husi totál ida-ne’e, membru na’in-tolu hetan nomeasaun hosi Konsellu Ministrus, nu’udar personalidades esternas ho méritu rekoñesidu, laiha ligasaun ho IPB ka administrasaun públika direta, no ne’ebé hetan rekoñesimentu iha área relijioza, privadu no ordens profisionais ne’ebé relevante ba programa sira ne’ebé oferese hosi Institutu.
“Nune’e, ho Rezolusaun ida-ne’e, nomeia ba Konsellu Jerál maka hanesan tuir mai ne’e: Brígida Antónia Correia, nu’udar personalidade ho méritu entre ordens profisionais no Prezidente Konsellu Jerál; Inaciu da Kosta, nu’udar personalidade ho méritu iha aspetu relijiozu; no Alberto Carvalho Araújo, nu’udar personalidade ho méritu iha setór privadu,” sita komuniakadu imprensa ne’ebe redasaun assesu .
Konsellu Ministrus aprova mós, liuhosi proposta Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura, projetu Rezolusaun Governu ba suspensaun abertura siklu estudu foun sira iha Ensinu Superiór.
Objetivu hosi Rezolusaun Governu nian ida-ne’e mak atu suspende kriasaun ba kursu foun baxarelatu, lisensiatura, pós-graduasaun, mestradu no doutoramentu nian iha área sira ne’ebé kobre barak ona iha oferta sira ne’ebé eziste iha instituisoins ensinu superiór nian. Medida ne’e ho objetivu atu evita saturasaun (ne’ebé liu tiha limite) hosi merkadu traballu ho profisionais iha área sira ne’ebé eziste ona númeru sufisiente hosi formadu sira, hodi promove adekuasaun ida ne’ebé di’ak liu entre oferta edukasionál no nesesidades país nian.
Área sira ne’ebé afeta ba suspensaun ne’e inklui kursu Direitu ka Siénsia Direitu, Jestaun, Kontabilidade, Jestaun Finanseira, Jestaun Públika, Enjeñaria Sivíl, Enjeñaria Informátika, Konstrusaun Sivíl, Saúde Públika, Enfermajen, Parteira, Administrasaun Públika, Siénsia Polítika no Relasaun Internasionál. Instituisaun ensinu superiór sira sei la bele loke kursu foun sira iha área sira-ne’e to’o diploma legál foun sira kona-ba planeamentu kurrikulár no regulamentu ba siklus estudu nian hetan aprovasaun. Rezolusaun Governu ida-ne’e mós determina hodi taka kedas kursus doutoramentu ne’ebé la hetan autorizasaun ne’ebé la’o hela iha rai-laran.
Medida ida-ne’e sei tama iha vigór to’o konklui prosedimentu lejizlativu ne’ebé nesesáriu ba regulamentasaun kompleta ensinu superiór nian, ne’ebé permite halo avaliasaun hikas ba oferta kursu tuir nesesidade merkadu traballu no evolusaun setór edukativu nian.
Konsellu Ministrus delibera atu autoriza asinatura Memorandu Entendimentu entre Governu Malázia no Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste kona-ba kooperasaun iha ámbitu ensinu superiór no fó podér tomak ba Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura hodi asina akordu refere.
Memorandu Entendimentu ida-ne’e ho objetivu atu hametin kooperasaun entre nasaun rua ne’e iha setór ensinu superiór, liuhosi promosaun interkámbiu estudantes, dosente no espesialista sira, nune’e mós dezenvolvimentu programa konjuntu iha área oioin, hanesan Edukasaun no Formasaun Téknika no Profisionál, Teknolojia Edukativa no Rekoñesimentu ba Kualifikasaun sira.
Memorandu ne’e prevee mós kriasaun Grupu Traballu Konjuntu ida, ne’ebé responsavel ba koordenasaun atividades kooperasaun nian no garante implementasaun efikás ba inisiativa sira ne’ebé konkorda ona. Durasaun inisiál husi Memorandu mak tinan lima, ho posibilidade ba estensaun, no finansiamentu ba atividade sira sei deside hamutuk, tuir disponibilidade rekursus.