DILI, www.news-viptv.com – Eis Ministru Interior iha Governu Konstitusional I, Rogerio Tiago Lobato hetan konfiansa hosi IX Governu Konstitusional hodi asumi kargu Prezidenti Rejiaun Administrasaun Espesial Oecusse Ambeno (RAEOA) ba period 2024-2028.
Nomeiasaun ne’e Rogerio Lobato hetan aprovasaun hosi Konsellu Ministru liu hosi sorumutuk Kuarta (24/1/2024), iha Palacio do Governo, Dili.
Iha sorumutuk Konsellu Ministru ne’e so iha projetu Rezolusaun Governu tolu, ne’ebé aprezenta husi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, maka ida kona ba RAEOA no hala’o auditoria interna iha servisu Administrasaun Públika nian.
“Reuniaun Konsellu Ministru ohin aprova ona Prezidenti RAEOA maka Rogerio Tiago Fatima Lobato ba mandatu tinan 5,” informa Ministru Presidensia Konsellu Ministru, Agio Pereira ba jornalista sira iha konferensia imprensa.
Iha komunikadu imprensa, Rezolusaun Governu dahuluk ne’ebé aprova ona ho nia objetivu atu nomeia Prezidente no membrus Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno (REAOA) nian.
Rezolusaun Governu ne’e ko’alia liu kona-bá nesesidade reestruturasaun no autonomia bá RAEOA tuir proposta iha Programa Governu nian, ho objetivu atu rekupera konfiansa populasaun nian, rekupera dinamizmu iha dezenvolvimentu ekonómiku no estabelese relasaun konfiansa ho interveniente sira hotu, populasaun, parseiru no parte interesada sira seluk.
Tanba ne’e, Governu nomeia Rogério Tiago Lobato hanesan Prezidente Autoridade RAEOA, bá mandatu ida tinan 5 nian, ho misaun prinsipál atu superviziona atividade sira desentralizasaun nian, eduka no mobiliza populasaun lokál ba envolvimentu konxiente ida iha dezenvolvimentu ekonómiku Enklave Oe-Kusi Ambenu nian.
Nomeia mós sidadaun sira bá membru Autoridade RAEOA nian bá mandatu tinan 5 maka hanesan André Lao, hanesan Sekretáriu Rejionál ba Administrasaun, Elvira Manat (Sekretáriu Rejionál ba Finansas), Luís de Jesus Neno (Sekretáriu Rejionál bá Saúde), Inácia Tamele (Sekretária Rejionál bá Edukasaun no Asuntus Sosiál), Filomena Sila (Sekretária Rejionál bá Agrikultura) no Marcelino Marques Coro (Sekretáriu Rejionál bá Terras no Propriedades, Rejistu no Notariadu).
Projetu daruak Rezolusaun Governu nian maka atu kria Komisaun Ezekutiva ida hodi haree bá estabelesimentu Zona Ekonómika Dezenvolvimentu Espesiál ida iha Oé-Cusse Ambeno.
Desizaun hodi kria komisaun ida-ne’e, atu konsidera katak, hafoin kuaze dékada ida dezde ninia kriasaun, projetu atu estabelese Zona Espesiál Ekonomia Sosiál Merkadu ida, hatudu inkapasidade atu kumpre objetivu sira ne’ebé propoin ona iha inísiu, hodi kria beibeik dúvida kona-bá ninia natureza, finalidade, kompeténsia no podér sira to’o ninia estinsaun.
Tuir Konsellu Ministru nia rezolusaun ne’e katak populasaun la haree-hetan Zona Espesiál ne’e hanesan realidade ida ne’ebé bele atende sira-nia nesesidade, laiha dinamizasaun ekonómika, atinje ekuidade sosiál no partisipasaun efetiva komunidade lokál nian. Aleinde ne’e, jestaun Zona Espesiál dala barak konfunde ho administrasaun Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno nian, nune’e hamosu inserteza kona-ba ninia papél no impaktu efetivu.
Komisaun ne’e iha responsabilidade atu prepara no aprezenta ba Governu, ho prazu fulan 12, estudu detalladu ida ho objetivu atu implementa Zona Ekonómika Espesiál ida iha Oe-Kusi Ambenu, liuliu ho deskrisaun pormenorizada kona-ba ninia objetivu sira, planu implementasaun nian no orsamentu nesesáriu ba efeitu ne’e.
Ba kargu ida ne’e, Konsellu Ministru nomeia João Mendes Gonçalves hanesan Koordenadór Komisaun, enkuantu dezigna Régio da Cruz Salu no Herculano de Sousa hanesan Vise-Koordenadór.
Projetu datoluk ikus ne’e Konsellu Ministru aprova maka Rezolusaun Governu nian ne’ebé aprezenta husi Primeiru-Ministru, estabelese atu hala’o auditoria interna iha servisu sira Administrasaun Públika nian.
Tuir Programa Governu, ne’ebé promove transparénsia, responsabilidade no integridade, Rezolusaun ida-ne’e ho objetivu atu hametin órgaun inspesaun no auditoria interna nian, liuliu Inspesaun Jerál Estadu, hodi promove kultura dezempeñu no responsabilidade ida ne’ebé di’ak.
Objetivu maka atu kria mekanizmu sira hodi monitoriza, avalia no kontrola funsionamentu servisu hodi kontribui ba administrasaun ida ne’ebé efisiente liután. Rezolusaun ne’e determina atu hala’o auditoria ba ministériu hotu no servisu sira administrasaun indireta Estadu nian, ne’ebé tenke remata iha prazu fulan neen. Relatóriu preliminár sira tenke aprezenta iha fulan ida, ne’ebé haree liuba violasaun ba regra legál sira.
Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus maka responsavel atu asegura hodi implementa auditoria no dezenvolve, kolabora hamutuk ho Inspesaun Jerál Estadu no Komisaun Funsaun Públika, planu ida atu padroniza no garante kualidade no efikásia husi mekanizmu sira-ne’e.
Tuir projetu ne’ebé aprezenta husi Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel, Konsellu Ministru delibera hodi fó podér tomak ba Embaixadór Timor-Leste iha Repúblika Filipina hodi asina Akordu entre Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Repúblika Filipina bá izensaun vistu bá titulár sira ho pasaporte diplomátiku no servisu nian.
Ikusliu, tuir projetu ne’ebé aprezenta husi Ministru Obras Públikas, Konsellu Ministrus delibera hodi autoriza prosedimentu ba aprovizionamentu hodi halo despeza ba reabilitasaun estrada iha munisípiu sira, Pakote 6- Alas ba Wedauberek, Seg. Seg. 0+000-23+000, ICB/108/MOP-2022.