banner 1000x250

Konsellu Ministrus aprova Planu Estratéjiku ba Seguransa Interna 2011–2040

  • Share
PM Xanana wainhira lidera Sorumutu Konsellu Ministru iha 7 Janieiru 2026.Photo: Media PCM
banner 728x90

DILI, www.news-viptv.com – Konsellu Ministrus iha sorumutu 7 Janieiru 2026, aprova projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta mós hosi Ministru Interiór, kona-ba Planu Estratéjiku ba Seguransa Interna 2011–2040.

Planu ida-ne’e estabelese enkuadramentu estratéjiku longu prazu nian ba traballu hosi Ministériu Interiór no komponente sira seluk hosi Sistema Seguransa Interna nian, ne’ebé hatudu kompromisu hosi Governu Konstitusionál IX hodi promove ambiente dame, estabilidade no seguransa, nu’udar kondisaun esensiál sira ba dezenvolvimentu sósiu-ekonómiku sustentável Timor-Leste nian. Dokumentu ne’e kria bazeia ba nesesidade atu atualiza no aliña fali planu estratéjiku anteriór, tuir dezafius seguransa interna nian ne’ebé evolui no lisaun sira ne’ebé aprende durante períodu ne’e.

Planu Estratéjiku ba Seguransa Interna 2011–2040 bazeia ba vizaun ida kona-ba futuru ne’ebé projeta nasaun ida ne’ebé sidadaun sira moris iha dame nia laran, livre husi ta’uk no integradu iha ambiente komunidade ne’ebé seguru no progresivu. Atu realiza vizaun ida-ne’e, define misaun klaru ida ba Ministériu Interiór, ne’ebé foka liu ba planeamentu, koordenasaun, ezekusaun no avaliasaun ba polítika seguransa interna, ne’ebé orienta hosi prinsípius hanesan respeitu ba valór konstitusionál sira, prevensaun, imparsialidade, inkluzividade, artikulasaun institusionál no ligasaun entre seguransa no dezenvolvimentu.

Planu ne’e organiza tuir faze no fahe ba períodu estratéjiku tolu — 2026-2030, 2031-2035 no 2036-2040 — no bazeia ba pilár tranzversál haat: hadi’a kondisaun servisu, hametin kualidade prestasaun servisus nian, konsolida enkuadramentu legál no hametin parseria ho komunidade no mós parseiru nasionál no internasionál sira. Pilár sira ne’e fó apoiu ba dezenvolvimentu kapasidade sira husi instituisaun sira ne’ebé iha tutela husi Ministériu Interiór, inklui Polísia Nasionál Timor-Leste, Servisu Migrasaun, Autoridade Protesaun Sivíl no estrutura sira seluk ne’ebé relevante iha ámbitu seguransa interna nian.

Planu ne’e mós rekoñese relasaun besik entre seguransa no dezenvolvimentu, hodi integra respostas ba dezafiu sira hanesan krime transnasionál, risku dezastre naturál no fatór sosioekonómiku sira ne’ebé influensia estabilidade sosiál. Iha kontestu ida-ne’e, hametin kooperasaun bilaterál no multilaterál, hodi aliña ho kompromisu rejionál no internasionál, partikularmente iha ámbitu ASEAN, g7+ no Objetivu Dezenvolvimentu Sustentável, liuliu ODS 16.

Implementasaun Planu Estratéjiku ba Seguransa Interna 2011–2040 sei lidera no koordena husi membru Governu ne’ebé responsavel ba seguransa interna, iha artikulasaun (servisu hamutuk) ho ministériu, órgaun soberania, autoridade lokál, parseiru internasionál, sosiedade sivíl no komunidade sira seluk, no sei sujeita ba mekanizmu monitorizasaun no avaliasaun regulár. Ho desizaun ida-ne’e, Governu fó ba nasaun ne’e instrumentu orientadór ida ne’ebé klaru no abranjente atu hametin seguransa interna no kontribui ba Timor-Leste ida ne’ebé seguru, estavel no prósperu liu.

Iha loron hanesan, Konsellu Ministrus mos aprova ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Interior, Francisco da Costa Guterres, kona-ba Primeira Alterasaun ba Dekretu-Lei n. 73/2023, ne’ebé introdús ajustamentu balun de’it iha organizasaun Ministériu Interiór nian, ho objetivu atu hasae efikásia no inefisiénsia bainhira hala’o servisu sira Ministériu nian. Reorganizasaun funsionál foka ba redistribuisaun responsabilidades entre diresaun nasionál sira, halakon redundánsias no promove sinerjia operasionál sira liuhosi reestruturasaun ba estrutura sira ne’ebé iha ona.

Medida prinsipál sira inklui transformasaun Diresaun Nasionál Administrasaun no Planeamentu iha Diresaun Nasionál Administrasaun, Arkivu no Formasaun, reorganizasaun Diresaun Nasionál Lojístika, Jestaun Patrimóniu no Arkivu ba Diresaun Nasionál Lojístika no Jestaun Patrimóniu, nune’e mós halo ajustamentu ba responsabilidades Diresaun Nasionál Rekursus Umanus nian no esklaresimentu ba papél Gabinete Apoiu Jurídiku no Asesoria no mós Gabinete Seguransa.

Alterasaun ida-ne’e nu’udar optimizasaun organizasionál ida ho impaktu orsamentál mínimu, hodi kontribui ba klareza funsionál ne’ebé boot liu, hametin koordenasaun entre servisus no bele hamenus kustu operasionál sira. Medida ne’e tuir duni Programa Governu Konstitusionál IX nian, hodi reafirma kompromisu atu hadi’a nafatin funsionamentu hosi instituisoins seguransa Estadu nian.

  • Share

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

error: Content is protected !!