banner 1000x250

Governu Kansela Lisensas Ne’ebé Fó Ba Operasaun Jogus No Apostas Online

  • Share
PM Xanana lee dokumentu iha sorumutu Konsellu Ministru, Kuarta (1/10/2025). Photo; MPCM
banner 728x90

DILI, www.news-viptv.com – Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Agio Pereira, ne’ebé determina kanselamentu lisensas ne’ebé fó ba operasaun jogus no apostas online.

Ministru Presidensia Konsellu Ministru, Agio Pereira koalia ba jornalista iha konferensia imprensa hafoin sorumutu Konsellu Ministru, Kuarta (1/10/2025). Photo; MPCM

Rezolusaun Governu ida-ne’e mós determina kanselamentu prosedimentu lisensiamentu sira ne’ebé la’o hela no bandu lisensa foun sira ba tipu atividade ida-ne’e, haree ba risku sira ne’ebé identifika ona ba nasaun nia seguransa, estabilidade sosiál, integridade ekonómika no reputasaun internasionál. Ministru tutela, hamutuk ho forsa seguransa sira, sei tau matan ba implementasaun medida sira ne’ebé aprova ona hosi Rezolusaun Governu ida-ne’e.

banner 1000x250

Diploma ne’e mós estabelese revizaun ba lejizlasaun aplikavel, liuliu Dekretu-Lei n. 6/2016, loron 20 fulan-abríl, ne’ebé regula setór ne’e.

Alende ne’e, sorumutu ne’ebe realiza iha Kuarta (1/10/2025), aprova mós Projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Vise-Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Céu Brites, relasiona ho rejime jurídiku protesaun sosiál bainhira moras iha ámbitu rejime kontributivu seguransa sosiál.

Diploma ne’e  kria subsídiu moras nian, hodi garante traballadór sira ne’ebé rejista iha rejime kontributivu iha direitu ba benefísiu garantia sosiál ida ne’ebé substitui parsialmente rendimentu ne’ebé lakon iha kazu inkapasidade temporáriu ba serbisu.

Medida ne’e hakarak atu hametin protesaun sosiál iha situasaun sira moras nian, hamenus dezigualdades entre setór públiku no privadu sira, no mós evita kustu adisionál sira ba entidade empregadór sira, hodi prevene risku hosi aumentu dezempregu.

Subsídiu moras nian ne’e sei atribui tuir rekerimentu, bazeia ba sertifikasaun médika ne’ebé fó sai hosi Servisu Nasionál Saúde, no nia valór sei korresponde ba persentajen ida hosi saláriu referénsia nian, hosi 60% to’o 80% depende ba durasaun inkapasidade nian. Períodu másimu subsídiu nian maka loron 120, no bele extende to’o loron 365 iha kazu sira moras grave nian ne’ebé komprovada.

Ho aprovasaun hosi diploma ida-ne’e, Governu hakat tan pasu ida iha prosesu habelar neineik rejime kontributivu seguransa sosiál nian, hodi kumpre Konstituisaun no kompromisu sira ne’ebé halo ona iha Programa Governu Konstitusionál  IX no Estratéjia Nasionál Protesaun Sosiál.

  • Share

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

error: Content is protected !!