banner 1000x250

Governu Hato´o Situasaun Ekonomia TL nian ba AEC

  • Share
Misaun Esploratoriu ba Pilar Ekonomia ASEAN halo hela inkontru ho governu Timor-Leste iha pilar ekonomia. Photo: VIPTV/Laura Martins
banner 728x90

DILI, www.news-viptv.com  –  Governu Timor-Leste (TL) liu hosi ministério hirak ne´ebe responsabiliza iha área economia nian, hato´o ona situasaun economia rai ne´e nian ba Misaun Esploratoriu Komunidade ASEAN nian ba Pilar Ekonomia.

Delegasaun AEC hasai foto hamutuk iha loron dahuluk , Tersa (19/7/2022). Photo: VIPTV/Laura Martins

Situasaun economia TL nian ne´e hato´o iha inkontru loron dahuluk vizita Misaun Esploratoriu Komunidade ASEAN nian ba Pilar Ekonomia (Fact-Finding Mission ASEAN Economic Community) ne´ebe realiza iha Xanana Auditorium Room Ministeriu Finansas, Dili, Tersa (19/7/2022).

banner 1000x250

Ministeriu hirak ne´ebe partisipa iha inkontru dahuluk ne´e maka Ministeriu Finansas, Ministeriu Turismu, Komersiu no Industria, Ministeriu Petroleum no Rekursu Minerais ho Setor Privadu hosi hotel nain sira.

Inkontru ne´e rasik loke deretamente hosi Vise Ministru Turismu, Komersiu no Industria, Domingos Lopes Atunes no Rath Seraveth nu´udar Xefi SEOM ASEAN ba Pilar Ekonomia no mos Direitora Jeral Komersiu Internasional Ministeriu Komersiu Kambodia.

“Pilar Ekonomia nu´udar pilar ikus hosi pilar importante iha ASEAN alende segurança no sosiu-kultural. Pilar ne´e mos iha papel importante ba prosesu adezaun TL ba ASEAN. Teknikamente servisu hotu ona, ba oin politika deit,” dehan Domingos Lopes Atunes.

Iha loron dahuluk, apresentasaun ne´ebe Ministeriu Finansa apresenta hosi Diretor Jeral Planu no Finansas MF, José Alexandre ho topiku kona ba setor finansa TL, politika fiscal, komitmentu finansa ho sustentabilidade finansiamentu.

Iha apresentasaun, informa kona ba oinsa orsamentu ba proxima dekada, sustentabilidade economia no dezemvolvimentu ou nesessidade sosiedade, no mos oinsa TL planeia hodi hasa´e rendementu hodi sustenta operasional no obrigasaun atende servisu nasional no regional.

Hafoin sessaun orsamentu no finansa estadu nian, Autoridade Aduaneiru ne´ebe apresenta hosi Komisariu Jose Fatima Abilio koalia kona ba situasaun alfandega, transparansia, risku manajemen, kontinuasaun regulasaun, inspeksaun pra-shipment, prosesu pra to´o nian, janela ida, valuasaun, operador legal ba komersiu nian, hasai sasan, haruka lais, sasan bele aat, lisensa ba postu audit, estudu husik tempu, custom tranzitu, koperasaun custom, sistema alfandega, no pratika diak seluk alfandega nian.

Remata ho apresentasaun hosi Ministeriu Finansas nian, inkontru kontinua lao ho diskusaun ho Ministeriu Petroleu no Rekursu Minerais ne´ebe apresenta hosi Ministru Victor da Conceição Soares ho topiku setor enerjia no minerais TL nian no situasaun atual Greater Sunrise, no kontribuisaun ba ekonomia TL iha futuru.

Iha nia apresentasaun, informa kona ba politika enerjia TL, planu investimento ba futuru, sustentabilidade enerjia no minerais, no oportunidade koperasaun enerjia no minerais ho ASEAN.

Alende ministru maka halo apresentasaun, sesaun ne´e mos halo aprsentasaun seluk hosi Autoridade Nasional Petroleum ne´ebe koalia kona ba Projetu Tasi Mane no Dezemvolvimentu Greater Sunrise.

Potensial investimentu iha projetu onshore ho offshore no dezemvolvimentu projetu TL iha mina, gas, no minerais.

“Iha apresentasaun ne´e sira sente satisfeitu tebes tambá reuni ho ita oras 2 ho balun nia laran. Nunee hau hanoin sira sei lori fila informasaun nebe espresaun ida pozitivu ida ne´e sei fo valor addisional ba ita nia adesaun ba ASEAN iha futuru mai,” dehan Vitor Soares.

Diskusaun ikus taka ho apresentasaun hosi Ministeriu Turismu, Komersiu no Industria (MTKI) ne´ebe apresenta hosi Vise Ministru MTKI, Domingos Lopes Atunes hodi lori delegasaun AEC komprende regulamentu no politika TL nian iha setor Turismo, Komersiu no Industria, inklui oinsa kontribuisaun setor ne´e agora no futuru ba ekonomia TL.

Iha apresentasaun ne´e mos koalia oinsa TL kria kampu traballu rasik iha setor industria no servisu ekonomia nian ba próxima dekada, no mos politika TL nian ba exporta no importa, no politika nasional turismo 2030.

Timor-Leste iha prosesu adesaun ba ASEAN submete ona nia dokumentus aplikasuan desde Marsu 2011 no dadauk ne´e estadu ho governu esforsu hela priense kriteriu tekniku sira ne´ebe persiza kompleta liu hosi pilar tolu ne´ebe pilar rua finaliza ona (pilar segurança no sosiu-kultural).

Vizita servisu delegasaun esploratoriu ASEAN ba Pilar Ekonomia iha Timor-Leste nian ne´e sei remata iha loron 22 Jullu 2022.

Dadauk ne´e Presidente Republika, Jose Ramos-Horta akompana Ministra Negosiu Estranjeiru no Kooperasaun, Adaljiza Magno halo hetan visita estadu ba Indonesia hodi kontinua hosi nafatin Indonesia nia apoia ba TL nia adesaun ba ASEAN.

“Hau espera ho Indonezia nia presidensia iha 2023, simbolikamente bele simu ona Timor-Leste sai membro,” dehan PR Ramos-Horta iha deklarasaun imprensa konjunta, Tersa (19/7/2022), iha Palasiu Prezidensial Bogor, Java Osidental, Indonesia.

Iha fulan hira liu ba, Ministra Negosiu Estranjeiru, Adaljiza Magno mos konsege halo vizita ba Cambodia no Brunei Darussalam nu´udar politika ida hodi aproxima lideransa nasaun rua refere.

ASEAN harii iha 8 Agostu 1967 iha Bangkoke, Thailandia. Membru estadu fundador sira maka Thailandia, Indonesia, Malaysia, Singapura no Filipina.

Hafoin estabelese hosi nasaun lima, Brunei Darussalam ne´ebe jeografikamente iha Sudeste-Aziatiku ne´e deside sai membro foun ASEAN iha 7 Janieiru 1984. Tuir kedan, Vietnam iha 23 Jullu 1995, Laos ho Myanmar iha 23 Jullu 1997. Ikus Kambodia tama iha 30 Abril 1999.

Association South East Asian Nations (ASEAN) harii ho objetivu atu halais dezemvolvimentu ekonomia, social, no kultura iha rejional sudeste asiatiku, inklui mantein paz no estabilidade, respeitu lei no relasaun entre nasaun iha sudeste asiatiku.

Writer: MARTINS, LauraEditor: DOS SANTOS, Agida
  • Share

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

error: Content is protected !!