banner 1000x250

Prevene Sistema Saude Monu ba Katastrofe, FRETILIN Husu PM Xanana Demite Ministra Saude

  • Share
Deputada FRETILIN, Helena Belo no Ministra Saude, dr. Élia A.A. dos Reis. Photo: Screenshoot no Media MS.
banner 728x90

DILI, www.news-viptv.com – Bankada opozisaun FRETILIN iha nia deklarasaun politika husu ba Primeiru Ministru Xanana Gusmão atu demite Ministra Saude, dr. Elia Amaral husi nia kargu, antes sistema saude monu ba katastrofe.

Deputada FRETILIN, Helena Martins Belo esplika deklarasaun Diretora Nasional Administrasaun Finansa no Aprovizionamentu, Sara Maria Filomena ne’ebe rekonese katak numeru ema mate iha Hospital Nasional Guido Valadares (HNGV) iha tinan 2024 nian liu ona padraun Organizasaun Mundial Saúde, hatudu sistema saude destruidu no lakon nia kapasidade atu salva ita nia populasaun. Ida ne’e urjente atu Governu buka solusaun imediata atu sai husi problema Saude nian, antes sistema saude monu iha katastrofe nia laran.

banner 1000x250

Nia hateten, problema saude iha Timor-Leste, laos problema falta rekursu humanu ka finanseiru, maibe falta boot iha lideransa no jestaun rasik. Falta kapasidade no vontade atu rezolve problema no ignora deit hodi husik povu hadau nia moris ho sorte deit.

Desde apontamentu senhora Elia Amaral ba ministra to’o ohin loron, esplika deputada ne’e. la hare melhoria ruma husi servisu saude iha ita nian rain. Tanba ita hotu hatene oinsa kompetensia teknika no kapasidade jestaun senora Elia nian.

“Ita la bele husik servisu Saude sai rahun tanba deit ema ida nian sala. Senor, Primeiru Ministru no nia partidu tenta ho esforsu hotu-hotu atu proteje Senora Ministra Saude hodi nega realidade dura ne’ebe ita nian povu hasoru iha servisu saude publiku. Pergunta mak tanba sa tenki proteje Ministra, laos proteje povu?,” dehan deputada FRETILIN ne’e, iha plenaria Parlamentu Nasional, Segunda (10/2/2025).

Deputada Helena Belo dehan, ho IX Governu Konstituisional ne’ebe Lideradu husi PM Xanana Gusmão, kaer ukun besik tinan rua ona, tempu ona atu avalia fali membru Governu sira nian dezenpeñu no buka atu kurize hodi servi diak liu nia povu.

“FRETILIN lakohi atu komenta kona-ba ida ne’e, maibe ho situasaun saude ne’ebe sai at ba bebeik, ami husu favor atu Senor Primeiru Ministru bele demite Senora Elia husi Ministra Saude hodi troka fali ho kuadru CNRT seluk ne’ebe kompetente no esperensia liu atu ajuda rezolve problema saude ne’ebe ita hasoru hela,” deklara Bankada FRETILIN.

Nia hatutan,”Se ita politiku sira, iha Parlamentu ida ne’e no liu-liu Governu, iha duni seriedade atu servi povu tuir juramentu ne’ebé halo iha tomada de posse. Momentu atu ita hatudu oinsa ita servi povu, oinsa bele hadok povu husi moras no bele trata sira ne’ebe moras, nune’e karik mate mos tanba duni destinu laos tanba servisu saude ida ne’ebe la diak, ho menus fasilidade no ai-moruk.”

Tamba ne’e, FRETILIN bolu atensaun ba partidu bloku governu nian iha Parlamentu Nasional no PM Xanana persiza hotu nia atensaun no asaun konkreta ho urjente ba salva servisu saúde iha Timor-Leste.

“Bainhira Senor Primeiru Ministru rona ho fuan ba relatoriu sira kona-ba moras no mate iha fasilidade saude, faktu sira atendimentu saude ne’ebe at babeik, halerik no mata-ben familia sira ne’ebe desesperu hela iha fasilidae saude no sira ne’ebe lakon liu tiha ona sira nian familia. Soma sira ne’e hotu, sufisiente ona atu halo desizaun ida pordente hodi salva povu do que proteje ema ida deit. Bainhira Senor Primeiru Ministru la iha korajen atu demite Ministra Saude atual, signifika Senor Primeiru Ministru Xanana Gusmão prefere proteje nia Ministra Saude do que proteze povu nian moris,” hateten deputada partidu opozisaun ne’e.

Iha Bankada FRETILIN nia deklarasaun politika, informa, Iha fulan kotuk, Hospital Nasional Guido Valadares, liu husi Diretora Nasional Administrasaun Finansa no Aprovizionamentu, rekoñese katak númeru ema mate iha Hospital Nasional iha tinan 2024 nian, liu ona padraun husi Organizasaun Mundial Saúde. Iha relatoriu ne’ebe aprezenta husi Diretora Sara Maria Filomena, ba Radio Televizaun Timor-Leste hateten, pasiente ne’ebe tama hospital, la to’o loron rua ka menus husi oras 48 mak mate hamutuk 53 por 1000, no liu oras 48 mak mate hamutuk 29 por 1000. Iha 2024 pasiente liu 2.000 mak mate iha Hospital, liu standard normal ne’ebe Organizasaun Mundial Saúde estabelese.

Numeru ida ne’e ba ema boot sira, la inklui labarik no bebe sira ne’ebe iha kuidadu prenatal no post natal. Ida ne’e foin dadus husi Hospital Nasional Guido Valadares deit, ita seidauk hatene dadus husi hospital referal, municipal no sentru saude sira.

Iha Hospital referal Baukau ne’ebe nia kapasidade fo baixa ba ema oituan deit, la to’o ema nain 50, ikus –ikus ne’e, numeru ema mate komesa sa’e makas, informasaun ne’ebe ami simu loron ida bele to’o nain 4 ka 5 mak mate.

Iha semana kotuk, Diretora Nasional Saude Materna Infantil denunsia ba públiku liu husi Diariu Nasional katak inan no bebe 1.000 resin mak mate iha tinan rua ikus ne’e. Númeru inan no bebe ne’ebé mate liu rihun ida ne’e, la normal ona. Bainhira sistema saude labele salva bebe sira ne’ebe foin atu moris, sa esperansa tan mak ita iha ho ukun ida agora?

Atu bele hatene realidade liutan, koko loron ida ba netik iha sala mortuariu hospital Nasional, loron ba loron nakonu ho mate isin deit. Hanesan ho espresaun publiku ne’ebe ohin loron sai viral, katak, moras tama hospital ho ambulansia mutin sai fali ho ambulansia metan. Se ita sira ne’e vizita duni ita nia familia ruma moras iha Hospital ita atu nega realidade ida ne’e susar tebes, tanba realidade mak ida ne’e duni.

Iha semana kotuk Ministeriu Saude fo sai katak foin mak verefika hotu resibu sira husi Hospital sira husi rai liur hodi selu divida ne’ebe mak iha. Presizamente lori fulan 7 ka 8 hodi halo verefikasaun resibu, enkuantu moras sira ne’ebe presiza tebes atu evakua hodi bele salva nia vida maibe la bele evakua no ikus mai lakon sira nian vida, ezemplu ida mak Saudozu Maukalu no povu barak tan.

Maibe iha sorin seluk, Diretor Servisu Nasional Intelejensia, Longuinhos Monteiro  moras kois bele hetan evakuasaun espesial tebes no Governu bele buka osan ho lalais atu selu nia viajen no tratamentu. Tanba sa mak Governu bele halo diskriminasaun ida ne’e ba nia povu? Sa espesial liu Longuinos Monteiro ho Veteranu no eiskombatente sira ne’ebe hein hela ba tratamentu rai liur maibe to’o agora seidauk hetan?

Fornesimentu ai-moruk no ekipamentu sira iha HNGV, loron ida iha, loron seluk la iha. Pasiente sira hadau sorte deit, bainhira baixa iha tempu stock iha bele halo tratamentu, se baixa iha tempu la iha stock, tenki ba sosa iha klika privadu ka husik hodi hein deit.

Kazu konkretu hanesan citiscan ne’ebe dala barak avaria no prejudika prosesu diagnostiku, hanesan kazu ne’ebe Camarada Deputadu David Dias Ximenes nia feto-foun infrenta to’o lakon nian vida. Bainhira protesta, makina citiscan ne’e diak fali maibe atu imprime fali la diak, nune’e deit loron-loron. Dala ruma, plastiku hodi tau ran tebe-tebes mos la iha, bainhira pasiente balun presiza doasaun ran, familia sira prontu atu halo doasaun, plastiku atu rai ran ba laran mak la iha.

Doutor sira iha HNGV rasik konfesa katak iha nesesidade urjente atu instala sentru onkolojia. Tanba to’o agora pasiente ne’ebe presiza kustu boot tebes ba tratamentu iha rai liur mak pasiente onkolojia , sira ne’ebe sofre moras kankru. Urjente tebes atu hahu hari sentru onkolojia no kardiolojia iha ita nian rain hodi responde ba nesesidade ne’ebe ita nian rain iha. Ami kontinua ejize atu Governu tau atensaun ba faltas sira ne’ebe Hospital hasoru to’o ohin loron.

  • Share

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

error: Content is protected !!