banner 1000x250

Problema Lista Veteranu, PLP Konsidera PM Xanana Fase Liman, KHUNTO Husu KAK Investiga

  • Share
Vise Prezidenti Bankada Partidu Libertasaun Popular (PLP), Helder Freitas “Kamarudin”.
banner 728x90

DILI, www.news-viptv.com – Bankada Partidu Libertasaun Popular (PLP) konsidera Primeru-Ministru (PM) Kay Rala Xanana fase liman ba lista veteranu sira ne’ebe publika husi Ministeriu Assuntu Kombatentes Libertasaun Nasional (MAKLN) hodi sai problema no hetan protesta husi veteran balun.

Vise Prezidenti Bankada Partidu Libertasaun Popular (PLP), Helder Freitas “Kamarudin”, iha deklarasaun politika bankada PLP nian husu ba Primeiru Ministru Kay Rala Xanana atu buka solusaun ba lista asuntu veternus sira nian, laos ho fase liman hodi hateten aan nia laos veteranus.

banner 1000x250

Statementu PM Xanana, esplika Kamarudin, hatudu katak Nono Governu Konstitusional (NGK) lakoi veteranu sira ejisti  iha Timor-Leste.

“Governu hatudu katak sira lakoi veteranu ejisti iha Timor-Leste hodi rona deklarasaun husi Primeiru Ministru Kay Rala Xanana, relativemente iha lista edital Primeiru Ministru dehan katak nia la hatene buat ruma konaba lista edital ne’e tanba nia laos veternu ida, ema hotu-hotu iha Timor-Leste inklui labarik sira ne’ebe moris iha 2000, ema iha mundu hatene katak Kay Rala Xanana Gusmão mak lidera funu ne’e, baze apoiu rahun nu’udar komandante Xefi das FALINTIL, oinsa Xanana bele dehan katak nian laos veteranu, see ema ida ou kalibra komandante em-xefi, entaun nia lakoi veteranu ejisti iha Timor-Leste nu’udar komandante em xefi, aktual Primeiru Ministru asumi responsabilidade politika no moral ba nia membru sira, maibe ho deklarasaun ida ne’e parese Xanana lakohi veteranu ejisti Timor-Leste nu’udar komandante Xefi das FALINTIL, Xanana Gusmão pelemenus buka solusaun ba asuntu veternu, laos fase liman, iha asuntu ida ne’e nia governu rasik mak kria,” hateten Deputadu PLP ne’e iha plenaria Parlamentu Nasional foin lais ne’e.

Ho polemika lista edital veteranus ne’e, hatudu NGK laiha seridade no politika atu resolve problema kombatente libertasaun nasional no governu ida ne’e sei fala identifika lolos antigu kombatente.

“Husi total 124.782 iha rejistu segundu ninian iha 2009 naran ne’ebe sai mak ho total 92,491, tuir eskalaun no grau oin-oin, signifika kuaze 33 Mil kombatente maka eskolidu rejistu segundu nian ho numeru ne’ebe bo’ot tebes maske Governu fo tempu atu reklamasaun, PLP hare katak iregularidade oin-oin ne’e mosu tanba governu ida ne’e la seru  laiha politika ne’ebe deklara ninia prosesu verifikasaun durante prosesu rejistu nian,” dehan deputadu ne’e.

PLP, deklara Kamarudin mos la konkorda ho NGK ne’ebe muda valor osan pensaun hodi fo ba veteranu sira no hatudu katak NGK desvalorizasaun sistematika trosa ba veteranu sira.

“Exemplu espesial ba subtensia  ba partisipasaun entre 8 a 14 ba grau 1 hetan US$ 120 dolar, grau 2 simu US$ 100, no grau 3 hetan US$ 85, ne’e trosa ba ema nia didikasaun no halo halimar tebes kuandu hare situasaun espesial aranza hodi tula individu ida foin lalais ne’e. Ho lei tuan ne’ebe ejisti durante 18 pensaun substensia  ba partisipasaun funu entre 8 a 14, grau 1 simu US$ 345, grau 2 US$ 310.50 no grau 3  simu US$ 266 dolar, perguntas mak ne’e, tansa hatun pensaun substensia nian, tan osan laiha ona  maibe  tansa membru governu sira goja demais i festa kada seman, buka osan husi fundu petrolifera maibe ba veteranu sira tenki hatun sira nia pensaun laiha liafua seluk atu deskreve situasaun no ida ne’e laos atu intesional no sistematika atu desvaloriza no trosa veteranu sira,” nia dehan.

Nune’e mos Bankada Klibur Haburas Unidade Nasional Timor oan (KHUNTO) husu ba Komisaun Anti Korupsaun (KAK) atu halo investigasaun ba lista veteranus sira ne’ebe mosu injustisa.

KHUNTO Husu KAK Investiga

Luis Roberto nu’udar Deputadu KHUNTO iha deklarasaun politia KHUNTO nian ne’ebe hato’o iha plenaria Segunda (20/1/2025) hateten, independensia ne’ebe Timor-Leste hetan tamba kontribuisaun veteranus no martir sira ne’ebe sakrifika sira nia an durante luta ba ukun rasik aan.

“Estadu RDTL hatur ona iha Konstitusaun iha artigu 11 hodi rekoñese no valoriza hodi fo valor ba povu Maubere nia rezelensia sirkulart hasoru rai seluk ida dominasaun no ba sira ne’ebé luta ba independensia. Nasionál nia kontribuisaun nomos konsagra mos iha lei n°3 /2024  12 de julho kona ba estatutu do kombatentes do libertasaun nasionál nian,” dehan Deputadu Roberto.

Ho lista ne’ebe sai polemika Bankada KHUNTO husu ba KAK atu halo investigasaun ba lista refere tamba Joven balu ne’ebé mak moris iha 1975 no 1993 bele hetan tinan 15 -19 no menus tres anos partisipasaun luta nian.

“Atu dehan katak lei refere kria hela injustisa boot ba povu Maubere ida ne’e, tanba lei ne’e la fó ba povu tuir saida mak povu hakarak,” nia dehan.

Ho polemika ne’e husu mos ba NGK atu tetu didiak halo fali re-verifikasaun ba veteranus no kombatentes sira ne’ebé mak rejistu iha tinan 2009.

  • Share

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

error: Content is protected !!