banner 1000x250

Timoroan nain 5 Simu Prémiu Direitu Humanus SVdM hosi Xefi Estadu

  • Share
Manan nain Premiu Diretu Humanus SVdM 2023 foto hamutuk ho PR Ramos-Horta. Foto: Media PR
banner 728x90

Dili, www.news-viptv.com – Hodi rekonese konstribuisaun ne’ebe pessoal sira halo iha servisu ba promosaun, protesaun, no defende ba Direitus Humanus iha Timor-Leste, Timoroan nain lima (5) no grupu organizasaun ida (1) simu premiu Diretu Humanus Sergio Vieira de Mello (SVdM) hosi xefi estadu.

Timoroan nain 5 ne’e maka matebian Sisto dos Santos ne’ebe manan iha Kategoria Direito Civil e Politico. Iha kategoria hanesan mos hetan hosi Luciana Guterres hosi Munisipiu Viqueque no Grupu Arcoiris Timor-Leste hosi Dili.

banner 1000x250
PR Ramos-Horta. Foto: Media PR

Entertantu iha Kategoria Direitos Económicos, Sociais e Culturais hetan hosi Filomena da Costa (Munisipiu Manufahi), Manuel de Jesus Pinto (Quelicai-Munisipiu Baucau), no Fernando António Pires Madeira (Vila Antiga-Munisipiu Baucau).

Premiu Diretu Humanus SVdM ne’e entrega dereta hosi Prezidente Repúblika José Ramos Horta, Kinta (14/12/2023), iha Palasiu Prezidensial.

“Prémiu Direitus Humanus ida ne’e atu kore ema husi diskriminasaun bazeia etnisidade, labele iha diskriminasaun relijiozu, labele iha diskriminasaun tanba iha kiak tanba ne’e sira ne’ebé manán prémiu ohin tanba sira halo promosaun no edukasaun, protesaun no dezenvolvimentu inklui empoderamentu ba foinsa’e sira hodi defende Direitus Humanus,” dehan PR Ramos-Horta.

Filomena da Costa, manán na’in ba kategoria sósiu ekonómiku kultura. Foto: Media PR

Iha fatin hanesan Reprezentate manán na’in ba sósiu ekonómiku kultura, Filomena da Costa sente kontenti ho premiu ne’ebe nia hetan.

“Ha’u nia agradesimentu ba Maromak, tanba bele hili ha’u simu prémiu ida ne’e, ba ha’u prémiu ida ne’e valór

as tebes no kontente tanba ha’u hetan,” dehan Filomena.

Ho premiu osan ne’ebe hetan, nia planu atu uza osan ne’e hola fasilidade balun ba tau iha Mother Merry Help Care no konstrui fatin orasaun.

Ba manan nain sira, Presidensia da Republika nu’udar nain ba premiu Diretu Humanus SVdM ne’e valoriza osan ba manan nain sira ho osan US$ 10.000.00.

Prémiu Direitu Humanus SVdM nu’udar inistiva ne’ebé lansa iha 2008 husi Prezidente Repúblika José Ramos Horta, ho objetivu atu rekoñese kontribuisaun sidadaun Timorenese, estrajeiru, no organizasaun governamentál ka institutusaun sira la’ós governamentál ne’ebé halo servisu ba promosaun, protesaun, no defende ba Direitus Humanus iha Timor Leste, iha Palasiu Presidensial.

Manuel de Jesus Pinto (Quelicai-Munisipiu Baucau) manan nain. Foto: Media PR

Atribuisaun prémiu Diretus Hamanus ne’e ho kategória rua primeiru mak direitu sivil no polítika ne’ebé sei atribui ba individu ka organizasaun sira ne’ebé fó sira nia kontribuisaun signifikativu ba promosaun, no protesaun direitu sivil no polítika iha país ne’e. Kategória segundu ba direitu ekonómiku sosiál no kulturál ne’e sei atribui ba sidadaun la organizasaun sira ne’ebé kontribui signifikativamente ba promosaun no defeza ba direitus ekonómiku sosiál no kulturál.

 

 

Biografia hosi manan nain sira.

  1. Sisto dos Santos (falecido) eis Diretor Yayasaun HAK. Premiu ne’e representa husi nia kaben Anita Cardoso. Saudoso nudar aktivista nebe’e konsistente defende direitus vitima DH husi aktu krime kontra Umanidade kontra militar Indonesia (direitu sivil no politiku), no depois de restaurasaun Independencia Saudoso aktivo hodi advoga direitu ekonomi, defende soberania ai-han liu husi movimentu MOKATIL.
  2. Arcoiris Timor-Leste (Munisipiu Dili) Halo advokasia no disemina informasaun kona ba direitos Humanos ba maluk LGBTI sira. Suporta no fo apoio uma  mahon ba vitima LGBTI. Ajuda empodera komunidade LGBTI jovem sira hodi hetan auto emprego. Halao sensibilizasaun ba familia hodi rona LGBTI nian. Fo asistensia ba komunidade LGBTI  nebe’e vulneravel. Fornese bolso estudo ba komunidade LGBTI halo produsaun fugaun  hodi distribui ba komunidade nebe’e maka presija.
  3. Luciana Guterres (Munisipiu Viqueque) Halao sosializasaun kona-ba feto nia direitu hodi partisipa iha elisaun Suco no enkoraza feto sira atu kandidata-an. Partisipa ativamente iha plano dezenvolvimentu Munisipal. Fo atensaun ba saude feto nian hare liu ba problema kankru (susun, serviks). Hahu halo konstrusaun sentru formasaun iha Suco Carau Balu Viqueque hodi fo formasaun ba Joven feto no mane, ema ho necessidade espesial no LGBTI. Presidente asosiasaun Rede Soru tais Nasional. Estabelese ona grupo Madahur, grupo kanta tradisional, no grupo homan iha Munisipiu Viqueque.
  4. Filomena da Costa (Munisipiu Manufahi) Hamutuk ho estudante sira voluntariamente ajuda organiza aktividade sosial hanesan vizita ba kiak sira, ema vulneravel sira, ema ho necesidade espesial, ema mal nutrisaun inan faluk/divorciada, nst. Liu husi visita sira ne’e nia deskobre labarik abondonada nain 2 ho kondisaun difisiente fisiku  nune’e foti inisiativa  halo apelu iha media sosial nebe’e hetan tulun husi munisipiu Manufahi ikus mai konsege lori fila fali sira nia inan hodi hela hamutuk ho sira. Esperensia sira ne’e inspira nia hodi hari sentru “Mother Mery Home Care Centre” uja nia osan rasik. Sentru ida ne’e hari ho kreditu husi Banco nune’e kada fulan selu prestasaun ho nia osan rasik, sentru ne’e ajuda labarik sira kbiit laek sira husi area remotas hamutuk nain 10, nune’e  nia rasik maka selu sira nia eskola ho sira nia osan rasik.
  5. Manuel de Jesus Pinto (Quelicai-Munisipiu Baucau) Servisu hanesan tradutor ba UNAMET, UNTAET no misaun UN iha Timor-Leste, ho knar ida ne’e nia hetan informasaun barak konaba Timor nia istoria nune’e nia hakerek no publika livro 4 ne’ebe sai hanesan referensia ba estudante sira. Ikus mai sofre moras stroke nune’e nia fila fali ba nia uma fatin iha foho Matebian  hun  no mobiliza komunidade  agrikultor ida iha foho kuda lis mean, fehuk ropa, kove no atividade agrikutura seluk tan.
  6. Fernando António Pires Madeira (Vila Antiga-Munisipiu Baucau) Voluntariamente dezenvolve atividade edukasaun ambiental ho Diocese Baucau. Kria Banco de Semente kada tinan simu estudantes no distribui ai-horis ne’ebe maka nutritivo, estabelese ONG naTerra’s Association no fornesedor ai horis ba projetu GIZ. Sai mos formador ba ONG hanesan Word Vision, Fundasaun Quidaship Ruak, etc. voluntariomente kria festival sama hare no kuda hare iha Seloi, Aileu atu fornese no prezerva tradisaun Timorense no sai hanesan pratika sustentavel ba komunidade agrikultores.
  • Share

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

error: Content is protected !!