DILI, www.news-viptv.com – Atu fortalese parseria importante ida iha servisu nian hodi hadi’a saúde públiku iha Timor-Leste ho Menzies School of Health Research (Menzies) no Ministériu Saúde Timor-Leste (MDS) asina ona Memorandu de Entendimentu (MoU) foun ida.
Liu hosi komunikadu ne’ebe redasaun simu, Memorandu de Entendimentu foun ne’e signifika katak Menzies no Ministériu Saúde sei kontinua servisu hamutuk durante tinan tolu tan, hodi halibur evidénsia ne’ebé sientífiku, permite tomadores desizaun sira atu asesu ba informasaun no dadus ne’ebé atual, atu ajuda informa dezenvolvimentu polítika foun.
Ministra Saúde Dra. Odete Maria Freitas Belo hateten katak Menzies hanesan instituisaun peskiza saúde ida ne’ebé mak internasionalmente rekoñesidu, ne’ebe mak dezenvolve ona relasaun di’ak durante tinan barak nia laran ho profisionál saúde barak no ho Ministériu Saúde Timor-Leste.
“Iha oportunidade ida ne’e, ha’u hakarak atu kontinua nafatin haforsa relasaun parseria no kooperasaun ne’ebé di’ak entre instituisaun rua liu husi renovasaun ba Memorandu de Entendimentu ida ne’ebé estabelese hela, ho espetativa atu buka Menzies nia abilidade atu tulun ita hodi rekolla evidénsia sientífiku balun ne’ebe mak presiza hodi guia polítika no foti desizaun, atu bele kontrola moras hada’et sira iha Timor-Leste, no mós kapasita ita nia rekursu umanu relasiona ho asisténsia médika no mós prevene moras infesaun sira,” hateten Odete Belo.
Menzies nia Lider projetu iha Timor-Leste, Profesór Asosiadu Joshua Francis agradese tebes ba oportunidade hodi servisu hamutuk ho Ministériu Saúde no ko’alia konaba dedikasaun ne’ebe klaru hodi kombate moras infesiozu sira no hadiak liu tan saúde iha Timor-Leste.
“Husi pandemia COVID-19, Timor-Leste hatudu ona impaktu husi efikasia parseria nian entre laboratóriu, saúde publika no doutor sira, hodi kombate dezafiu iha fator saúde nian. Uza peskiza hanesan instrumentu ida, no foka mós kona-ba hasa’e kapasidade lokál no lideransa, ida ne’e posivel atu aplika prinsípiu sira ne’ebe hanesan hodi kombate moras infesaun sira seluk hanesan TB, HIV, dengue no pneumonia labarik,” hateten Joshua Francis.
Diretór Menzies Professor Alan Cass AO hateten estabelese eskritóriu Menzies nian ida iha Timor-Leste iha 2019, ne’e fó benefisiu ba parte rua.
“Ami nia prezensa iha Timor-Leste ne’e ajuda ona hodi planeia, kolabora no hala’o ami nia peskiza no mós preparadu ho di’ak hodi suporta no hasa’e kapasidade funsionáriu lokál sira nian. Liu husi servisu hamutuk, ami bele kompriende di’ak liu tan nesesidade Timor-Leste nian no dezenvolve programa servisu no peskiza ne’ebé mak koresponde ba komunidade nia nesesidade ne’ebe ho prioridade a’as no parseiru servisu saúde sira. Ida ne’e demonstra ami nia dedikasaun, no signifika katak ita bele realiza kompletamente ita nia parseria kle’an liu tan ho Timor-Leste, ” hateten Prof Cass.
Menzies nia projetu sira iha Timor-Leste ne’e projetadu atu hasa’e kapasidade iha área klinikal, vijilánsia no laboratóriu, subliña kona-ba importánsia husi sistema saúde nian hala’o servisu hamutuk hodi mellora resposta ba moras hada’et sira, tantu ba iha pasiente individual no nível saúde públiku.