DILI, www.news-viptv.com – Hetan komentariu negativu husi Bankada FRETILIN ba desempenu tinan ida (1) servisu IX Governu Konstitusional nian, Bankada CNRT fo apresiasaun no louva servisu governasaun nian ne’ebe lidera husi Primeiru-Ministru Xanana Gusmão.
Iha Deklarasaun Politika Bankada CNRT nian, Deputadu Saul Amaral iha plenaria Parlamentu Nasional, Tersa (9/7/2024), fo sai prestasaun 10 ne’ebe bankada lista durante tinan ida IX Governu Konstitusional.
“Períodu tinan-ida, Bankada CNRT rejista katak Governu halo ona inisiativa no medidas lubun ida hodi estabelese hikas baze sira ne’ebé presiza atu promove dezenvolvimentu sosiál no ekonómiku hodi fó benefísiu ba timor-oan sira hotu. Ita hotu hatene, iha kompromisu CNRT nian maka korrije irregularidade sira ne’ebé komete husi Governu Anterior, afirma implementasaun reformas estruturais, aselera dezenvolvimentu infraestruturas, harii hikas konfiansa investimentu, harii hikas seguransa país nian, rezolve problema aihan karun hodi aposta futuru ida ne’ebé oportunu, prósperu no ekuitativu ba Timor-Leste,” deklara Deputadu ne’e.
Nia hateten, IX Governu aposta ona ba medidas adekuadu sira, Timor-Leste komesa sai ona husi korente inserteza polítika, ekonomia no sosial. Problema barak mak governu sira husik iha tinan barak nia laran, agora komesa lori anin-foun ba timor-oan sira, komesa iha konfiansa investimentu, setor privadu moris hias no buras ba beibeik ne’ebé fó diresaun loos ba Timor-Leste nia futuru ida ne’ebé prósperu tanba lao tuir ona ordem konstitusional no PEDN ho prinsípius baze dezenvolvimentu ekonónomiku sustentável.
Tamba ne’e, Bankada CNRT aprezenta dezempeñu hirak ne’ebé IX Governu Konstitusionál atinzi ona tinan dahuluk, atu harii fundasoens ne’ebé presiza ba povu ninia ejizénsia no programa-ida ne’ebé transformativu.
Dahuluk maka, Iha PEDN fó enfaze maka’as liu ba dezenvolvimentu industrias petrolíferas. Atu konkretiza polítika ida ne’e, hahú husi IV Governu Konstitusionál dezeña polítika dezenvolvimentu Kosta Sul núdar alternativa atu dudu dezenvolvimentu setor petrolíferas hodi bele hasae liutan valor osan iha Fundu Petrolíferu. Infelizmente hahú husi VII no VIII Governu Viabilizadu la fó importánsia ba setor ida-ne’e, hodi paraliza tiha andamentu sira dada kadoras mai iha Timor-Leste núdar komprimissu Paíz nian.
“Ninia konsekuénsias maka to’o ohin loron ita hotu hakilar kona-ba fontes de orsamentu ba nasaun nian, no preokupa maka’as kona-ba precipício fiskál hafoin Kampu Bayu Undan dezmantela ninia explorasaun. Dadaun ne’e, IX Governu Konstitusionál tau konsentrasaun maka’as ba setor ida-ne’e hodi kontinua halo negosiasaun no dezenvolve infraestruturas Tasi Mane,” hateten deputadu CNRT ne’e.
Prestasaun daruak governu nian maka, Iha polítika reforma sira, iha tinan-ida nia laran IX Governu Konstitusionál konsege reforma sistema finanseira ne’ebé hatu’ur iha Lei Enkuadramentu Orsamental, hadiak sistema kontratu sira iha Governu Anterior ne’ebé halai ses husi regras, ne’ebé selebra kontratu ba kazuais ho durasaun tinan 5 ka tinan 7 nia laran ba funsionárius instituisaun públiku sira, enkuantu ita nia sistema orsamentu ho karáter anualidade, harmoniza mós nível salarial iha instituisaun administrasaun indireta mak hanesan EP no IP hodi labele fó todan demais ba despeza do estadu nian.
“Terseiru, Iha VIII Governu Aitongka nia governasaun, folin sasan karun, timor-oan barak hamlaha no balun tara-án tanba labele aguenta ho difikuladade moris iha sira nia uma laran. Iha inísiu governasaun, IX Governu halo alterasaun ba Lei Orsamentu Jeral do Estadu 2023, iha Orsamentu Retifikativu hodi hatu’un impostu aduaneiru husi 5% tu’un ba 2,5%. Ohin loron, ema barak tebtebes halo negosiu no kompras iha lojas no merkadu sira, timor-oan hadiak rasik sira nia uma, estrada klot ba beibeik tanba número propriedade ba veículos aumenta maka’as. Ne’e hatudu prova katak, povu iha kbiit ona asesu ba aihan sira, kompara ho tinan barak liubá lojas no negosiante sira taka hotu tanba bankarrota,” nia dehan.
Dahat, Iha IX Governu Konstitusionál ne’e mak dezenvolvimentu infrestruturas bele bo’ok-án ona, haktuir relatóriu fiskalizasaun deputados sira, konstrusaun estradas no pontes, inklui escolas no clinicas lao namanas iha munisipius sira; kompara ho governu anterior ne’ebé gasta liu Billaun $10 maibé nein loke estrada foun, dezenvolvimentu infraestruturas paralizadu, orsamentu estadu fó kbiit ba governante sira hodi kasa votus de’it.
“Sei fresku hela iha ita hotu ninia memória, tinan-ida resin kaderneta passaporte laiha; IX Governu Konstitusionál konsege resolve iha fulan 3 nia laran, no agora dadaun kaderneta passporte disponível atu fasilita populasaun sira halo viajen ho seguru. IX Governu rekoñese mós katak presiza mós mekanizmu atendimentu; no reforsa rekursus materiais ne’ebé hanesan mákina imprimi ba passaporte, no seluk tán hodi bele fasilita diak liután antendimentu,” dehan Deputadu Saul Amaral ba prestasaun da-lima ne’ebe Bankada CNRT lista.
Relasaun ho asisténsia saúde sai prestasaun governu ne’ebe hakerek iha pontu da-neen bankada ne’e. “Ohin, ita hotu hatene aimoruk komesa desponível, hahú normaliza hikas funsionamentu hospitais no postu saúde sira. Infelizmente, tinan barak nia laran setor saúde politizadu; hospitais no clinicas sai knu’uk partidu nian hodi negósia ema moras sira ba intereses partidus polítiku balun.”
Dados ema mate, ne’ebe orseik Bankada FRETILIN aprezenta iha deklarasaun politika bankada nian, diferente teb-tebes ho dadus ne’ebe aprezenta husi Bankada CNRT iha nia deklarasaun politika, katak iha Hospital Nasional Guido Valadares hatudu, taxa pasiente mate dezde tinan 2020 hamutuk 1,227 no númeru pasiente mate aumenta sae iha 2022 to’o 1,571 no 2023 hamutuk pasiente mate 1,578 no tinan ne’e (2024) númeru tu’un dadaun 400 tal pasiente mak mate. Kazu mortalidade pasiente ho kazu no várias doenças, puramente la’ós kestaun aimoruk de’it maibé kontribuisaun husi fatores oi-oin. Ministériu Saúde dadaun ne’e halo hela esforsu hotu-hotu hodi hadiak atendimentu ba pasientes, kompleta fasilidades no disponilidade profesionais sira hodi evita mortalidade iha hospitais no clinícas.
Pontu da-hitu, Iha setor edukasaun, Governu Konstitusionál serbisu ona ho objetivu prinsipál atu promove jestaun rekursus umanus ida ne’ebé efisiente no ekuitativu iha sistema edukasaun nasionál, hodi garante kualidade no kontinuidade ensinu iha territóriu nasionál tomak. Asaun sira ne’ebé hala’o nu’udar rekrutamentu atu entrada iha karreira no mós jestaun efisiente ba rekursu atuál sira relasiona ho kuadru pesoál eskola sira nian. Kria Bolsa Kandidatu sira hanesan parte ida ne’ebé permite Ministériu Edukasaun aloka rekursus umanus kualifikadu ho lalais no efisiente, tuir nesesidade espesífiku eskola sira nian.
Rezultadu konkursu daruak ba Bolsa Kandidatus ba profesores, esplika duputadu ne’e hatudu katak agora passa ona profesores hamutuk 1,219. Tuir dadus husi Ministériu Edukasaun katak, persiza de’it 800 profesores hodi preenche vaga mamuk maibé rezultadu rekrutamentu ultrapass númeru ne’ebé iha, nune’e ba oin, Governu sei destaka profesores hirak ne’e ba eskola hotu-hotu iha territóriu laran tomak. Bankada CNRT konsidera rekrutamentu liu husi Bolsa Kandidatus atu desvia husi iregularidade ne’ebé mosu iha prosesu rekrutamentu profesores sira iha tempu VIII Governu nian, ne’ebé rekrutamentu halo de’it iha sede partidu sira, hodi kasa votus iha eleisaun presidensial no eleisaun parlamentares.
“Foer sira ne’e maka IX Governu tenke hadiak, atu fó serteza kontratu permanente ba profesores sira hotu, alem de ne’e, ita nia oan sira bele asesu ensino ida ne’ebé diak no kualidade,” hateten Deputadu Saul Amaral.
Relasaun ho desentralizasaun administrativa, sai pontu da-walu ne’ebe Bankada CNRT hakerek ba prestasaun governu nian katak IX Governu Konstitusionál hahú eleva grau de kompeténsias munisípius sira nian atu prepara ba desentralizasaun administrativa; komesa halo tranferénsia podér husi administrasaun sentrál ba Governu lokál, autoridades munisípius komesa iha poder polítiku no autonomia finansas hodi hakbesik povu atu partisipa iha foti desizaun. Situasaun ne’e sei tulun dezenvolvimentu setór privadu sira, promove instituisaun Estadu ne’ebé lejítimu, loke oportunidade ba partisipasaun demokrátika atu estabelese prestasaun servisu no atendimentu públiku efetivu no efisiente hodi apoia dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál iha munisípiu idak-idak.
”IX Governu marka avansu bo’ot ho adezaun Timor-Leste ba Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMC) no esforsu maka’as hodi adere ba ASEAN, hodi garante liberalizasaun komérsiu, integrasaun iha ekonomia globál, fasilitasaun asesu ba merkadu internasionál, hodi komprimentu ba dezenvolvimentu socio-polítika no kulturál,” afirma deputadu ne’e ba pontu da-sia nian.
Ikus, ba pontu desimu, Iha nível internasional, IX Governu Konstitusionál hahú hetan lejítimidade polítika no konkista ba vontade investimentu husi nasoens barbarak ne’ebé demonstra liu husi vizita Xefe do Estadu no Xefe Governu sira mai iha Timor-Leste hafoin formasaun IX Governu Konstitusionál, aumenta reprezentasaun embaixadas sira mai iha Timor-Leste, no mós realiza konferénsias internasional sira.
“Hare ba dezempeñu tinan dahuluk IX Governu Konstitusionál, rezulta espekulasaun baratu husi opozisaun sira iha plenária ida-ne’e, tanba gânancia ba poder halo opozisaun sira la aguenta atu akompaña prestasaun de servisu governante sira. Bankada CNRT komprende situasaun psikolójiku opozisaun ninian, nune’e maka loron-loron aprezenta dadus falsas no má fé, nakonu ho odiu vingansa, hetok át liu mak hatudu mal trata no insultus hasoru Lideransa Partido CNRT iha Parlamentu Nasionál,” dehan nia hodi hatutan,” FRETILIN no PLP tuir loloos tenke moe tanba agora ne’e dalan laiha ona atu asalta poder hanesan iha loron 19 fulan-Maiu tinan 2020, ne’ebé Orkestra Trájedia iha Parlamentu Nasionál hodi Hadau Kargu Prezidente Parlamentu Nasionál, ne’ebé transforma Governu Konstitusional ida ba Governu Extra-Konstitusional hodi indentifika nia án ho naran VIII Governu Viabilizadu nune’e marka istória negra ida ba RDTL dezde restaura nia independénsia.”
Ho deklarasaun politika opozisaun nian, Bankada CNRT konsidera opozisaun sira komesa pániku no tauk, tanba Primeiru-Ministru, Xanana Gusmão komesa lekar iregularidade no mal jestaun governu anterior sira nian, ne’ebé mak fó prejuízu maka’as ba dineiro públiku.
“Ezemplu rezultadu diágnostika ba funsaun públiku ne’ebé rezulta funsionáriu barak la rejistu iha baze de dadus Comissão da Função Público maibé simu salariu fulan-fulan, kazu sosa aviaun sokata ZEESM nian, Ró Haksolok ne’ebé sai tiha ona “besi tua” iha Sidade Figueira da Foz Portugal, alienasaun rezidénsia estadu Fulolo ba propriedade privadu, inisiativa hodi selebra auditóriu ba sesta bázika no fundo Covid19, iregularidade iha aprovizionamentu ba Uma Kbiit Laek, no barak tán,” dehan deputadu ne’e.
Hodi hakotu deklarasaun politika, Bankada CNRT enkoraja membru governu sira hotu atu halo tuir de’it Leis no Programa IX Governu Konstitusionál, no husu atu selebra lalais auditória ida komprehensivu, no aprezenta rezultadu sira ba iha públiku.
“Ami mós husu atu CAC no Ministériu Públiku atu loke investigasaun ba autor hotu-hotu tuir Relatóriu Câmara de Contas ne’ebé involve iha krimi iregularidade no mal jestaun ba orsamentu estadu iha tinan hirak liu ba kotuk,” nia hateten.