banner 1000x250

Rezolve Naktuka, FRETILIN Sujere Governu Uza Tratadu Portugal-Olanda 1904

  • Share
banner 728x90

DILI, www.news-viptv.com – Bankada FRETILIN ba kazu Naktuka husu ba governu diak liu uza tratadu tinan 1904 ne’ebe konkorda ba lina fronteira entre Timor-Leste no Indonesia.

Deputada FRETILIN, Lidia Norberta. Photo: VIPhoto/Screenshoot RTPN

Deputada Lidia Norberta iha deklarasaun politika Bankada FRETILIN nian, husu ba governu atu mantein tratadu 1904, no bele lori Indonesia ba tribunal internasional wainhira larekonese tratadu refere.

banner 1000x250

“FRETILIN hakarak husu ba governu atu solusiona problema Naktuka no difini lina fronteira terrestre ho lolos tuir tratadu Portugal ho Olanda iha tinan 1904, se indonesia lakoi tuir ita bele recorre ba tribunal internasional tamba kestaun da soberania la hare ba nasaun kiik ka boot, riku ka kiak, maibe sei define tuir Lei nasional no prinsipiu direitu internasional sira,” hateten Lidia Norberta iha plenaria Parlamentu, Segunda (10/3/2025).

FRETILIN, esplika deputada ne’e, prekupa tebes wainhira ekipa negosiador ba delimitasaun fronteira terestre nian, tuir fali dezisaun Indonesia nian hakarak, maka Timor-Leste sei lakon rai ho medida 270 hektares, no sei prejudika ba fronteira maritima Timor Leste ho Indonesia nian, tamba Timor Leste automatikamente lakon mos fatuk Sinai no riku soin barak iha tasi laran.

“Ho ida ne’e husu ba Governu foti dezisaun karik bele tetu hotu vantajem no desvantajem atu labele repete tan konflitu ne’ebe akontese iha tinan 2012 hodi rezulta nain ida mate to’o agora seidauk hatane autor lolos ba kazu omesidu refere,” dehan deputada ne’e.

FRETILIN, nia esklarese defende katak lala’ok definisaun fronteiras Timor-Leste nian hahú estabelese liu husi “Tratado de demarcação e troca de algumas possessões portuguesas e neerlandesas no arquipélago de Solor e Timor” ne’ebé asina husi Portugal no Olanda iha Lisboa, 20 de Abril 1859, no ratifika iha 23 Agostu 1860, no moos “Convenção para a demarcação das possessões portuguesas e neerlandesas na ilha de Timor” ne’ebé asinadu iha Haia iha loron 1 outubro 1904 ho ratifikasaun iha 29 outubru 1908 haktuir Artigu I no II husi “Convenção para regular as condições mais favoráveis ao desenvolvimento da civilização e do comercio nas possessões do arquipélago de Solor e Timor.

Delimitasaun entre nasaun rua ne’e, nia hateten, hakotu iha Permanent Court of arbitragen iha tinan 1914. Bazeia ba faktus historiku sira ne’e maka, iha tempo okupasaun Indonesia nian difini fronteira entre provinsia rua Nusa Tengara Timur (NTT) no Timor-Timur iha tinan 1993 formaliza no ofisializa liña fronteira provinsia rua ne’e tuir pilar ne’ebe mak Portugal ho Olanda estabelese ida ne’e hatudu momos katak nasaun Indonesia kumpri ka halo tuir prinsipiu husi Direitu Internasional nian Uti Possidetis Juris ne’ebé determina katak nasaun sira foin ukun aan husi colonialista sira, mantein nafatin fronteira hanesan sira sei kolonizado hela ne’e.

Hodi kestiona iha prosesu ne’e, tamba sa governu Timor-Leste la kontinua markasaun ne’ebe nasaun kolonial sira husik hela.

Iha tinan 2005, Timor Leste-Indonesia la konsege resolve fronteira terestre hotu no husik hela 4% hanesan Segmentu não resolvido, maka; Noel Besi-Citrana, Bidjael Sunan Oben no Memo Bobonaro.

Membru UPF ho bandeira Timor-Leste wainhira halo patrulla konjunta ho Satgas PAMTAS TNI iha area fornteira. Photo: Wikipedia

Tuir lolos, dehan Lidia, IX Governu iha potensia bo’ot atu finaliza fronteira terestre Timor-Leste ho Indonesia, hodi hatur lina ho lolos maibe infelismente IX Governu lakonsege resolve lina fronteira ikus mai Governu rasik hamosu konfuzaun iha rai Naktuka no atu sakrifika povu sira iha fatin refere no viola soberania RDTL historia Portugues no Olanda hatudu katak, rai Naktuka laiha disputa. Ho razaun ne’e, FRETILIN husu ba IX governu atu bele rezlove fronteira terestre entre Timor-Leste ho Indonesia labele hamosu konflitu no rezolve tuir historia, sosiokutural, antropologia, no dokumentus sira ne’ebe mak Portugal ho Olanda husik hela mak hanesan Oecusse Enclave ida iha Oeste Timor nian ne’ebe difini ho Azimuth tuir tratado 1904 katak Naktuka lokaliza iha Oecusse Timor Leste nian.

“Tamba sa senhor Premeiru Ministru deside area Naktuka Timor Leste sai Joint Border Committee (JBC), serake laiha ona meus seluk hodi rezolve problema ne’e mak tenki sakrifika  populasaun Bena-Ufe nian toos no natar. Ami hanoin kona fali iha seminário ida kona ba negosiasaun fronteira terrestre iha salão CNE nian, Aktual Primeiro Ministro konta istoria konversa entre PM ho Presidente Susilo Bambang Yudhoyono (SBY) iha simeira ida iha Bali, katak SBY husu ba PM wainhira rezolve foronteira terrestre ho Indonesia karik la bele haluha  atu husik nafatin sira nia ema sidadaun Ex Tim-Tim iha Oepoli  bele asesu nafatin ba sira nia tos ho natar iha Oecusi,” dehan Deputada Lidia.

Ba kazu Naktuka, FRETILIN hatete, lolos ekipa negosiador antes halo dezisaun hodi deside lina fronteira rai maran ho Indonesia, ekipa negosiador iha obrigasoes tenki konsulta lider historiku sira, lider nasional, igreja, sosiedade sivil, akademista sira, estudantes, lia nain sira no komunidade ne’ebé mak hela iha fronteira hodi rona sira nian opiniaun mak foin halo dezisaun, atu nune labele iha konflitu, laos foti dezisaun tuir ema ida nian vontade deit, hanesan equipa negociador sira halo, wainhira tidin estaka 76 iha Naktuka sem konsulta ho populasaun no autoridade local husi Suku Bena –Ufe nian, hodi loke espasu ba ema Indonesia liu liu ema Oepoli atu oukupa soberania RDTL.

FRETILIN  husu ba PM Xanana lolos labele autoriza povu vizinu hodi uza mos natar ne’ebe parte husi Naktuka ne’ebe tama iha soberania Timor-Leste nian.

  • Share

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

error: Content is protected !!