banner 1000x250

Nasaun sira ne’ebe la Selebra Natal iha 25 Dezembru

  • Share
Prezidenti Rusia, Vladimir Putin iha komemorasaun Natal mesak ho Pastor Katoliku Ortodoks sira tuir kalendariu sira nian.
banner 728x90

DILI, www.news-viptv.com – Dezembru mak tempu espesiál ba ema kristaun iha mundu tomak, tamba iha loron 25 Dezembru, Kristaun hotu selebra Jesus Kristu nia aniversáriu ne’ebe moris liu hosi Inan Maria iha Belein, no ema bolu nia nu’udar Natal.

Perzepiu Natal hanesan tradisaun ne’ebe halo hosi Kristaun Timor-Leste hodi selebra Natal, hanesan Prezepiu hosi Bairo Kakaulidun ne’ebe harii iha Palasiu Prezidensial Timor-Leste. Foto: Media PR

Hanesan mos iha Timor-Leste, kada 25 Dezembru, sarani Kristaun sira sempre selebra loron ne’e ho atividade misa hamutuk no halo dekorasaun oioin hanesan harii ai-hun Natal ho nia lampu oioin, halo perzepiu no konsertu muzika.

banner 1000x250

Fulan balu antes Natal, iha fatin oioin iha mundu ne’e nakonu ho dekorasaun oioin ne’ebé relasiona ho ai-huun Natal, Santa Claus, jelu-rahun, naroman oioin, bibi-rusa no dekorasaun sira seluk. Maibé, iha nasaun balu, maioria komunidade Kristaun sira la selebra Natal iha loron 25 Dezembru.

Tuir mai lista kona-ba nasaun sira ne’ebé la selebra Natal iha loron 25 Dezembru:

1. Rusia

Igreja Ortodok Rusia selebra Natal tuir kalendáriu Julian nian. Tanba ne’e mak selebra Natal, Paskua no feriadu sira seluk semana 2 liu tiha.

Selebrasaun Natal iha Rusia. Foto: Alexander Kryazhev/Sputnik

Iha tinan 1582, Amu Papa Gregoriu XIII fo konese Kalendáriu foun ne’ebe hahú adopta husi nasaun Katóliku sira iha Europa.

Iha tinan 1752, Estadus Unidus no Inglaterra para uza kalendáriu Julian antigu.

Iha tinan 1918, ema rai-Rusia adopta kalendáriu Gregoriu nian bazeia ba desizaun husi Governu Sovietiku.

Maski nune’e, igreja Rusia la konkorda ho desizaun ne’e no sei kontinua kontinua selebra Natal iha loron 25 Dezembru iha kalendáriu Julian, ne’ebé mak 7 Janeiru iha kalendáriu Gregoriu, hanesan hateten husi Ponte ba Moskovu.

To’o ohin loron, igreja Rusia lakohi atu introdús kalendáriu Gregoriu tanba lei Apostoliku la husik selebrasaun Paskua molok ka durante Paskua Judeu.

2. Belarus

Iha Belarus, tempu durante Natal no Tinan Foun temi nu’udar Kaliady, ne’ebé mai husi selebrasaun pre-Kristaun ka tempu malirin.

Kristaun Belarus sira wainhira selebra loron Natal.

Hanesan mós ho ema ne’ebé fiar (Ortodok) iha rai-Rusia, Belarus selebra Natal kada 7 Janeiru no sai hanesan feriadu boot iha kalendáriu relijiozu.

Natal iha Belarus hahu ho tempu pra-paskua durante loron 40 no termina ho fitun dahuluk iha lalehan kalan iha 6 Janeiru, hanesan relata ona iha portal ofisiál Republika Belarus nian.

Iha loron Natal, igreja hotu iha Belarus hala’o festa ne’ebé inklui Loron Boot, Vespers no Maromak nia Liturjia iha St. Basil ho klimaks Vigil Kalan tomak.

 

3. Etiopia

Selebrasaun Natal ne’ebé hanaran Genna iha Etiopia hala’o dala rua tanba festa ne’e hala’o semana ida hafoin kalendáriu Gregoriu.

Kristaun Etiopia sira selebra Natal hahu hosi tuku 6 lokoraik to’o tuku 3 dader madrugada.

Selebrasaun Natal iha Genna mak antes ne’e Vigil iha kalan tomak hafoin halo jejún loron 43 ne’ebé bandu na’an, manu-tolun no produtu susu-been.

Kalendáriu Etiopia nian iha fulan oin-oin no Natal monu iha loron 29 Tahsas.

Kalendáriu ne’ebé uza husi Igreja Tewakedo Ortodoks Etiopia ihania orijin masi hosi kalendariu Igreja Ortodoks Koptik Ejiptu, maibe atual iha loron espesial rasik tuir publikasaun Why Christmas.

Orang Ortodoks Ethiopia pergi untuk misa di gereja pada malam Natal yang disebut Gahad Natal pukul 6 sore dan selesai pukul 3 pagi pada Hari Natal.

Ema Ortodoksu Etiopia ba misa iha igreja iha loron Natal ne’ebe bolu Gahad Natal iha tuku 6 lokraik no remata iha tuku 3 dadeer madrugada iha Loron Natal.

4. Georgia

Igreja Ortodoks Georjia mós uza kalendáriu Julian ne’ebé tau Natal iha loron 7 Janeiru.

Kristaun Georjia sira selebra Natal ho uza bandeira Georjia nian.

Durante selebrasaun Natal, ema barak partisipa iha Alilo, ne’ebé sai hanesan parade iha dalan. Sira hatais roupa no kostume úniku hodi komemora Natal.

Ema balu mós hola parte iha festa ne’e hodi lori bandeira Georjia nian no fahe rapisadu ne’ebé populár ba labarik sira.

Knananuk Kristaun sira ne’ebé kanta iha Alilo dala barak inklui liafuan ‘otsdakhutsa dekembersa qriste ishva betlemsao’ ne’ebé signifika katak iha loron 25 Dezembru Kristu moris iha Belein.

Writer: DOS SANTOS, AgidaEditor: MEILANA, Evangelisto Santos
  • Share

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

error: Content is protected !!