DILI, www.news-viptv.com – Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministra solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Verónica das dores, ba revogasaun Dekretu-Lei n. 22/2021, loron 10 fulan-novembru, ne’ebé kria subsídiu ba inan isin-rua no ba labarik sira, ne’ebé hanaran “Bolsa da Mãe-Nova Geração” no ba alterasaun daruak husi Dekretu-Lei n. 18/2012, loron 4 fulan-abríl ne’ebé kria subsídiu apoia kondisionál “Bolsa da Mãe”.
Ho diploma ida ne’e, halo reforsu ba Subsídiu Apoiu Kondisionál “Bolsa da Mãe”, ho aprezentasaun valór ba subsídiu mensál nian ne’ebé la hanesan, husi dólar amerikanu 8 to’o 10, ho baze iha siklu eskolár ba labarik benefisiáriu sira, nune’e insentiva sira-nia frekuénsia eskolár. Aleinde ne’e, valór sira ne’ebé destina ona ba labarik sira ho defisiénsia ho idade eskolár no ne’ebé frekuenta hela eskola sei aumenta husi dólar amerikanu 5, subliña katak kompromisu Governu ho promove ekuidade.
“Governu konsidera katak importánsia boot husi partisipasaun iha eskola, bainhira benefisiáriu ikus sira ho idade kompativel ho ida ne’e, sei sai kritériu ida husi kritériu sira ne’ebé estabelese ona, tamba, iha sentidu ida ne’e, integra polítika asisténsia sosiál ba perspetiva edukasionál nian ida,” hakerek komunikadu imprensa ne’ebe redasaun assesu hosi portal governu, Kuarta (6/12/2023).
Revogasaun ba programa “Bolsa da Mãe-Nova Geração”, ne’ebé estabelese husi Dekretu-Lei N. 22/2021, loron 10 fulan-novembru, sai hanesan baze ba avaliasaun krítika ida husi polítika sira asisténsia sosiál nian ne’ebé iha vigór. Governu rekoñese importánsia atu proteje labarik ki’ik sira, hanesan konsagra ona iha Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste, maibé hatene katak importante halo ajustamentu hodi garante distribuisaun ida ne’ebé efikás ba rekursu sira. Governu konsidera katak protesaun sosiál ba inan isin-rua importante tebes atu proteje labarik ki’ik sira (infánsia), maibé hatene katak molok fó kontinuidade ba disponibilidade subsídiu apoia sosiál nian ba inan isin-rua, importante ba Estadu hala’o estudu impaktu ida husi rezultadu sira ne’ebé alkansa ona no objetivu atu alkansa ba redusaun vulnerabilidade no korrespondénsia ho polítika natalidade país nian.
Konsellu ministru iha surumutu ne’e mos aprova ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Planeamentu no investimentu estratéjiku, Gastão Francisco de sousa, kona-ba alterasaun dahuluk husi Dekretu-Lei n. 3/2023, loron 15 fulan-fevereiru ne’ebé kria Komisaun Nasionál Aprovizionamentu no aprova mós ninia estatutu
Intervensaun lejizlativa ida-ne’e iha objetivu prinsipál rua, ba dahuluk, atu define misaun KNA nian, fin no objetivu sira, modelu governasaun KNA nian, regra funsionamentu no ninia remunerasaun. Ba daruak, atu haboot atribuisaun KNA nian nu’udar servisu públiku espesializadu iha instrusaun prosedimentu sira aprovizionamentu nian, ho objetivu akizisaun ne’ebé justa, efisiente, ekonómika, bazeia ba prinsípiu optimizasaun husi relasaun kustu benefísiu. Tuir diploma ida-ne’e, KNA maka servisu personalizadu Estadu nian ida, ne’ebé integra iha Administrasaun Indireta Estadu, iha ámbitu Ministériu Planeamentu no Investimentu Estratéjiku nian, ho autonomia administrativa, finanseira no patrimóniu rasik.
KNA iha misaun atu asegura implementasaun lejizlasaun kona-ba aprovizionamentu, instrui prosedimentu sira aprovizionamentu nian ho justu, efisiente no ekonómiku, fó apoiu iha instrusaun prosedimentu aprovizionamentu nian ne’ebé servisu no entidade Setór Públiku Administrativu halo, kontribui hodi uniformiza prosedimentu sira no instrui prosesu sira iha ámbitu rejime kontraordenasionál ne’ebé prevee ona iha rejime jurídiku aprovizionamentu, kontratu públiku no ninia infrasaun sira.
Entre atribuisaun sira seluk, kabe ba KNA atu instrui prosedimentu sira aprovizionamentu nian ho valór hanesan ka boot liu dólar amerikanu millaun ida husi servisu no entidade setór públiku administrativu nian no projetu sira ne’ebé abrigu ba fundu infraestrutura, la haree ba nia valór.
Ikusliu, Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Agrikultura, Pekuaria, Peska no Florestas, Marcos da Cruz, ba determinasaun montante másimu ne’ebé atu selu tanba lakon edifikasaun (sasán /soin sira ne’ebé iha rai-leten), lakon benfeitoria (hadi’a propriedade ne’ebé iha tiha ona), lakon área floresta no agríkola nian, no tanba tenke hapara atividade sira hanesan pekuária, peskas no transladasaun mate-ruin sira no serimónia fúnebre, iha área implementasaun projetu rekualifikasaun edifísiu ministériu agrikultura, pekuáriu, peska no florestas nian.