DILI, www.news-viptv.com – Bankada FRETILIN lamenta no kodena violensia entre jovem Timoroan sira iha Santuariu Fatima Portugal, ne’ebe akontese iha Domingu (2/6/2024).
Nurima Alkatiri iha deklarasaun politika Bankada FRETILIN nian ne’ebe hateten triste tebes tanba konfrontu ida ne’e rezulta timor-oan ida, joven ho idade 25 anos tenki lakon nia vida no nain lima seluk hetan kanek.
“Bankada FRETILIN lamenta tebes ho situasaun ida ne’e no kondena hahalok ne’ebé uza violensia ho tipu saida deit iha rai laran, nune’e mos iha rai liur. No husu ba autor sira atu kolabora ho prosesu justisa iha Portugal hodi responsabiliza hahalok ida-idak nian iha justisa nia oin. Husu mos ba Ministeriu Negosiu estranjeiru no Embaixada Timor iha Portugal atu akompaña nafatin sidadaun timor-oan sira ne’e nia situasaun,” hateten Nurima Alkatiri, Tersa (11/6/2024).
Bankada FRETILIN, Nurima hateten, hakarak solidariza ho familia ne’ebé lakon nian oan mane klosan ida, ne’ebé familia sira simu nia mate isin ho triste. No Rapidas melhores ba sira ne’ebe kanek no baixa hela iha Hospital.
Situasaun ne’ebe akontese, tuir FRETILIN estraga imajen rai Timor-Leste no difikulta liutan timor-oan sira ne’ebé hakarak buka moris iha Portugal. Tanba hafoin akontesimentu iha Fatima, loron ida tuir mai, segunda (3/6/2024), Governu Portugés altera ka muda kedas nia lei imigrasaun ho entrada em vigor imidiata, hodi hapara rejime exesional, ne’ebé bele permite entranjeiru ida tama iha Portugal ho vistu turista, depois buka servisu no hetan tiha servisu mak trata nia rezidensia liu husi manifesta nia interese.
“Agora ho mudansa regra imigrasaun nian, la bele ona, katak estranjeiru ida, inklui Timor-oan sira hakarak ba servisu iha Portugal tenki hetan uluk vistu traballu no kontratu traballu ne’ebé trata iha instalasaun embaixada no konsuladu sira Portugal nian,” dehan Nurima.
Nia esplika, dadauk ne’e timor-oan liu rihun 50 mak imigra ba Portugal no hela iha Portugal hodi buka moris, barak husi númeru ida ne’e sei hela illegal. Ho entrada em vigor lei foun ne’e sei bele fó impaktu ba timor-oan sira ne’ebe agora iha hela Portugal bele hetan deportasaun.
Impaktu ida seluk mak, timor-oan sira ne’ebé agora planu hela atu ba buka moris iha Portugal no rai Europa seluk sai difisil ona tanba tenki hetan vistu servisu antes.
“FRETILIN fo hanoin ba estadu Timor-Leste, liu husi nia orgaun soberania sira, atu assume responsabilidade hanesan estadu soberanu ida, atu kolabora ho estadu Portugés, hodi buka dalan hamutuk hodi tulun timor-oan sira respeita regra iha Portugal no garante estabilidade. Liu-liu, evita odiu no vingansa entre joven sira ne’ebé hela iha entranjeiru no iha rai laran atu labele daet fali ba joven seluk, iha fatin seluk,” dehan Nurima.
Maski sedauk hatene motivu lolos akontesementu ne’e hodi hein rezultadu investigasaun husi Polisia Judisiaria Portugues, konfrontu entre joven sira iha Portugal, deskonfia mai husi membru sira arte marsial no arte ritual, ida ne’e konfirma mos husi CRAM iha semana kotuk, hodi anunsia kona-ba prosesu transladasaun mate-isin ne’e mate iha konfrontu ne’e.
“Relasiona ho akontesementu iha Portugal, Bankada FRETILIN kontinua apela ba sidadaun hotu-hotu, iha rai laran no iha rai liur, atu hakribi violensia, garante Paz no estabilidade hodi kontribui ba dezenvolvimentu ita nian rain. Husu mos atu ita labele hare situasaun ida iha Portugal hodi ita halo diskriminasaun ba sidadaun seluk, liu-liu Portugés sira iha ita nian rain,” dehan Nurima.
Ho problema ne’ebe sempre involve jovem sira liga ho arte marsiais no rituais, FRETILIN nian hanoin katak estadu labele lakon kapasidade atu interven, liu husi regulariza no kontrola movimentu no pratika arte marsiais no rituais iha ita nian rain, hodi nune’e la bele husik ema ka grupu inresponsavel sira mak organiza no mentaliza fali joven sira.
“Parlamentu ida ne’e, bele hola nia papel atu produs lei sira ne’ebe fo biban ba Governu no instituisaun estadu sira atu regulariza no kontrola diak liutan organizasaun sira ne’e.
Bainhira husik deit, no uza dalan simples hanesan taka deit, ita sei la rezolve problema maibe haburas problema no adia deit tempu atu nakfera. Estadu tenki hatudu nia kapasidade akolledor no protetor ba nia sidadaun, laos husik papel sira ne’e ba fali Organizasaun Arte Marsiais no Rituais sira mak halo,” nia dehan.
FRETILIN mos apela ba organizasaun Arte Marsiais no Rituais ne’ebe existe, tenki kontrola nia membru sira, assume responsabilidade iha nivel individu nune’e mos nudar organizasaun, hodi kontribui ba hakotu siklu violensia, hodi evita odiu malu no vinga malu nafatin, ho nune’e ita bele kuda paz no estabilidade iha ita nia rain hodi loke dalan ba dezenvolvimentu.
Ikus liu, FRETILIN mos husu ba estadu no povu portugés, atu labele lori situasaun ida ne’e hodi jeneraliza timor-oan sira ne’ebe hela iha Portugal, ho asaun sira diskriminativu no xenofoba hasoru sira.
Iha plenaria, Deputada FRETILIN, Cristina Yuri Costa mos husu ba SEFOPE no Embaixada Timor-Leste iha Korea Sul atu halo investigasaun ba video ne’ebe viral kona ba traballador Timoroan ne’ebe hetan tratamentu “kasar” iha sira nia fatin servisu iha ro laran.
Nune’e mos Deputadu CNRT, Natalino dos Santos iha kualidade ninian deklarasaun nu’udar deputadu kondena aktus violensia ne’ebe akontese iha Portugal no apela ba komunidade Timorense iha estranjeiru atu promove paz no estabilidade, hodi kuidadu nafatin fraternidade entre Portugal no Timor-Leste.
“Husu mos ba Timoroan sira iha Portugal atu respeita lei ne’eba no regras lokal, kontribui estabilidade no koperasaun entre pais rua,” dehan Natalino.
Alende ne’e, Natalino mos husu ba maluk Portugal sira hodi labele jeneraliza aktus ne’ebe akontese hodi hasai deklarasaun no asaun diskriminasaun ba Timoroan hotu.