banner 1000x250

Hamenus Moras Dengue, Governu Sei Husik Susuk ho Wolbachia Milliaun 2

  • Share
Susuk Wolbachia ne'ebe Ministeriu Saude sei uza metodu ne'e hodi implementa iha Timor-Leste hodi halo redusaun ba moras dengues, zika, yello fever no cikugunya. Photo: Illustrasaun Desena Grafiku VIP TV
banner 728x90

DILI, www.news-viptv.com  – Atu hamenus moras dengue iha Timor-Leste, Governu liu husi Ministeriu Saude servisu hamutuk ho Menzies Timor-Leste sei husik susuk ho Wolbachia miliaun 2 durante semana rua-nulu nia naran durante implementasaun programa WMP Wolbachia.

Assuntu ne’e informa husi Vice-Ministru da Saùde  José Magno ba jornalista sira hafoin hare Laboratorium  hakiak susuk ho Wolbachia iha Edifisu Menzies, Lecidere, Dili, Kinta (31/7/2025).

banner 1000x250

Tuir agenda, offisialmente governu sei husik susuk ho Wolbachia ne’e iha 11 Agostu. Ne’ebe susuk sira ne’e sei husik lor-loron husi Segunda to Sexta durante fulan lima nia laran. Ekipa terenu hamutuk 32 pessoas ne’ebe sei ajuda husik iha area ne’ebe identifika ona, ho kobre total area hamutuk 20 km2 iha Munisipiu Dili, Postu Administrativu 4 no total suku ne’ebe sei kobre hamutuk 24 suco.

“Susuk adultu sira ne’e ita sei husik dala, dala ida ita husik mais dois milhoes, susuk ne’e, susuk Timor nian, susuk ne’ebe mak iha Timor,” dehan Jose Magno.

Implementasaun susuk Wolbachia ne’e sei halao uluk iha Kapital Dili hafoin hare rezultadu survey katak persentajen bo’ot teb-tebes maka komunidade antuziasmu tebes hakarak atu programa ne’e halo dahuluk iha Munisipiu Dili.

Alende hamenus moras dengue, susuk Wolbachia mos bele reduz moras chikungunya no yellow fever.

“Ami sei introdús susuk ho Wolbachia iha komunidade hodi proteje komunidade sira husi dengue ba tempu naruk. Karik ita sei haree numeru susuk aumenta barak liu tan durante semana dahuluk wainhira ita sei husik susuk. Maibé, liu tiha tempu balun, númeru susuk sira-ne’e sei fila fali ba kuantidade normal,” dehan Maria A Barreto Gama, Senior Project Coordinator Menzies Timor-Leste.

Nia mos epslika, siklu susuk sira ne’e hanesan susuk fuik sira nune’e liu tiha tempu balun ita sei hare fali nia kuantidade susuk sei sai normal. No Metodu prevensaun ida ne’e hanesan metodu komplementar, Ita sei kontinua halo prevensaun sira seluk, hanesan Abate no Fumigasaun,

Susuk Wolbachia maka susuk Aedes aegypti ne’ebé hetan ona infesaun ho baktéria Wolbachia. Baktéria ida-ne’e prezente naturalmente iha tipu insetu oioin, maibé la’ós iha Aedes aegypti. Kultura baktéria ida-ne’e hala’o iha laboratóriu, no susuk sira ne’ebé infetadu hafoin husik ba ai-laran hodi ajuda hamenus transmisaun moras dengue.

Implamentasaun programa ne’e servisu hamutuk ho World Mosquito Program, no Action on Poverty. Suporta fundus husi Governu Australia – DFAT no The Macquarie Group Foundation.

  • Share

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

error: Content is protected !!