DILI, www.news-viptv.com – Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Transportes no Komunikasoins, Miguel Marques Gonçalves Manetelu, ba kriasaun “Cabos de Timor-Leste, EP” (CTL, EP) no aprova ninia estatutus.
Kriasaun CTL, EP ne’e, iha komunikadu imprensa ne’ebe redasaun assesu, kria ho objetivu atu garante jestaun ne’ebé efisiente no sustentável ba sistema foun fiu submarinu fibra ótika nian, hanaran Sistema Kabu Submarinu Súl Timor-Leste (TLSSC-sigla iha inglés), no mós rede fibra ótika terrestre ne’ebé pertense ba Estadu. Medida ne’e ho objetivu atu hametin konektividade dijitál nasionál, ho promosaun infraestrutura moderna ida ne’ebé sei fasilita asesu ba internet ho velosidade aas no impulsiona ekonomia dijitál.
CTL, EP sei responsavel ba operasaun, manutensaun no expansaun rede telekomunikasoins, inklui jestaun ba TLSSC, ne’ebé liga Timor-Leste ba sistema internasionál North West Cable System (NWCS) iha Austrália. Empreza públika mós sei responsavel ba estabelesimentu pontus prezensa no redes distribuisaun iha territóriu nasionál tomak no oferese servisus internet ho velosidade aas ba populasaun tomak liuhosi operadór telekomunikasaun nasionál sira.
“Ministeriu labele halo bisnis, ministeriu labele halo komersiu, buat komersiu ita persiza EP ida ne’ebe ho natureza ida ne’ebe la hanesan no ohin hau esplika tiha ona kompetensia ne’ebe ho ne’ebe maka fo ministru sira, iha dekretu lei ida tutela ba administrasaun indireta ia ne’e kompetensia mos ami hatama iha EP,” dehan Ministru Transporte no Komunikasoens, Miguel Manetelu ba jonralista sira hafoin inkontru konsellu ministru, Kuarta (9/4/2025), iha Palacio do Governo, Dili.
Nia esplika, CTL, EP tutela ba Primeiru Vise Primeiru Ministru, Ministru Koordenador assuntu Ekonomia no Ministru Turismu no Ambiente. “Hau hanesan prezidenti Konsellu Jeral, CTL, EP. Ida ne’e diferensia, EP ida seluk nia membru kosellu administrasaun ne’e laos membru governu, mas CTL, EP laos Konsellu Administrasaun, maibe konsellu jeral ne’e membru governu nain tolu maka iha ne’ebe kompostu husi Ministru Transporte no Komunikasaun, Ministra Finansas no Ministru Planeamentu Investimentu no Estratejiku. EP 1 no IP 4 maka tutela ba iha ministeriu transporte no komunikasaun, CTL, EP sei responsavel ba operasaun, manutensaun no expansaun rede telekomunkasoins, inklui jestaun ba TLSSC ne’ebe liga Timor-Leste ba sistema internasional North West Cable Sytem (NWCS) iha Australia.”
CTL, EP mós sei responsavel ba estabelesimentu pontus prezensa no redes distribuisaun iha territóriu nasionál tomak no oferese servisu internet ho velosidade aas ba populasaun tomak liuhosi operadór telekomunikasaun nasionál sira.
Alende ne’e, Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta hosi Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, ba revogasaun Dekretu-Lei n. 72/2022, loron 19 fulan-outubru, kona-ba Rejime Jurídiku ba Parseria Públiku Privada Servisus Diagnóstiku nian.
Haree ba ezekusaun hosi projetu ne’ebé relasiona ho Parseria Públiku-Privada hasoru atrazu no difikuldade institusionál sira, Governu deside atu avalia no hasai filafali projetu ne’e hosi inisiativa prioritária sira, desizaun ne’e formaliza ona hosi Konsellu Administrasaun Fundu Infraestrutura nian (CAFI, sigla iha lian portugés). Ne’ebé konsidera katak projetu ne’e kansela tiha ona definitivamente, revogasaun Dekretu-Lei n. 72/2022 ne’e presiza atu hasai dúvida interpretativa, garante seguransa jurídika no halakon regra sira ne’ebé la aplikavel ona.